Tartu linnapea Urmas Kruuse sõnul on tal hea meel tõdeda, et linna toetus loomemajanduskeskuse rajamisele on kandnud vilja ning kasu on nii imagoloogiline kui ka mõõdetav reaalsete majandusnäitajatega. „Loomemajanduskeskus on pidevas arengus ja numbrid, mis uuringu tegemise ajal olid reaalsus − 20 ettevõtet ja 40 töökohta − on 2012. aasta lõpuks asendumas palju suuremate numbritega. Need numbrid hakkavad väga tugevalt mõjutama kogu Tartu linna ja regiooni arengut,“ lisas Kruuse.

Uuringus tuuakse esile, et Tartu Loomemajanduskeskuse rajamisele aitasid kaasa vähemalt kaks tegurit: tugev poliitiline toetus ja Euroopa Liidu fondid. Samuti on Tartus mõistetud, et kuna koduturg on väga väike, on võtmetähtsusega Euroopa turule jõudmine. Algusest peale on Tartu loomemajanduskeskus teinud koostööd inkubaatoritega mujal Euroopas. Uuringus tunnustatakse, et loomemajanduskeskus julgustab loomeinimesi ettevõtlusega alustama ning pakub selleks toetust, mille eesmärgiks on visioonide, mitte ainult projektide elluviimine.

Uuring rõhutab ka, et Tartu Loomemajanduskeskus on kaasa aidanud mitmete ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide saavutamisele. Nii teevad Tartu ja Cesis koostööd Eesti-Läti programmi raames, mis lisaks piirkondade koostöö arendamisele tõstab ka majanduslikku konkurentsivõimet. Läänemere piirkonna programmi prioriteet on piirkondade ja linnade atraktiivsuse suurendamine ja ning selles programmis teeb Tartu koostööd Klaipeda (Leedu), Cottbusi (Saksamaa), Linköpingu (Rootsi) ja Zielona Goraga (Poola).

Uuringu ettevalmistamiseks külastas loomemajandusnõustaja ja strateegiliste konsultatsioonide büroo KEA European Affairs rajaja Phillipe Kern selle aasta märtsis Tartut, kuna Tartu Loomemajanduskeskus oli KEA poolt valitud üheks kaheksast Euroopa Komisjoni loomemajanduse ja kultuuri valdkonna investeeringute parimast praktikast praegusel tõukefondi perioodil (2007−2013).

Uuring “The Use of Structural Funds for Cultural Projects” asub siin.