„Oma kogemuse baasil võin julgelt soovitada ka teistele omavalitsustele kaaluda linnatranspordis gaasibusside kasutuselevõttu - see on igati mõistlik otsus nii kasutuskulude kui keskkonna seisukohast," lisas Väärsi.

Eestis maagaasitanklaid omava AS Eesti Gaas juhatuse esimehe Tiit Kullerkupu sõnul on gaasitranspordi vastu huvi tundnud nii munitsipaal- kui eraettevõtted ning lähitulevikus on plaanis avada Tallinnas veel üks suure jõudlusega gaasitankla. "Erinevalt bensiinist ei ole autodes kasutatava surugaasi hind viimastel aastatel tõusnud ning stabiilse maksupoliitika jätkumisel olulisi muudatusi praegu ette näha ei ole," ütles Kullerkupp ja lisas, et Euroopa Liidus tervikuna on alternatiivkütuste nagu suru- ja biogaasi edendamine võetud prioriteediks.

Ka viis Tartus gaasil liikuvat bussi soetati projekti „Läänemere piirkonna biogaasil sõitev ühistransport" raames, mida rahastab Euroopa Liit ja mille eesmärk on loodussäästliku elukeskkonna toetamiseks kasutada linnatranspordis kütusena gaasi.

Hetkel on Eestis kaks maagaasi tanklat - Tartus Tähe tänaval ja Tallinnas Suur-Sõjamäel. Maagaasimootoriga autosid toodavad kõik Euroopa suuremad tootjad. Euroopa riikides on maagaasimootoriga sõidukid kasutusel eelkõige linnatranspordis, prügiveol ning posti- ja teenindusautodena. Eestis sõidavad maagaasiga lisaks SEBE bussidele näiteks ka Eesti Posti ja EG Võrguteenuse autod.

AS Eesti Gaas on Eesti suurim gaasiettevõte, mille omanikud on Ruhrgaz, Gazprom ja Fortum ning väikeaktsionärid. ASi Eesti Gaas põhitegevus on maagaasi ost, jaotus ja müük. Lisaks tegeleb ettevõte gaasisüsteemide hoolduse ning uute gaasitorustike ehitusega. ASil Eesti Gaas on enam kui 45 000 klienti.