Lisaks kontserdile oli võimalik vaadata ka praeguste õpilaste kunstitöid rahvamajas ning vilistlaste töid koolimajas.

Suurt huvi pakkus ka avatud muuseumi esimene väljapanek. Huviga loeti oma lugusid almanahhidest või tunti end ära fotodelt. Kõrvu jäi ka vilistlaste repliik, et nende lennust polnudki midagi. Siis ootame endiselt vilistlaste abi lünkade täitmisel.

Kooli hetkeseis sai seekord kokku pandud väikesele filmile ning ajaleht Kooli Kuller kajastas viimase aasta tegemisi ning vilistlaste mälestusi oma kooliajast. Vilistlasõhtule tuli kokku 365 vilistlast. Olgu märgitud, et 1. lennust olid kohal vilistlased Eino Aarend ja Asta Mäeorg (Trei) ning 3. lennust Juhan Konts.

Õhtut täitis tantsumuusika ning vabalaval sai proovida ka oma lauluoskust.

Tagasiside on olnud väga positiivne. Suur tänu vilistlaskogule ning kõikidele õpilastele, juhendajatele ja kogu meeskonnale ilusa peo eest.

Vilistlased fotoalbumit lehitsemas. Foto: Martin Kõva

Koolipeo avamine. Foto: Jaan Pääsuke
______________________________________________________________________

Meie klass 10 aasta pärast (katkend kirjandist)

Nendest poistest, kes olid ulakad ja lollitasid, pole jälgegi. Neist on sirgunud suured viisakad mehed, aga ma tean, et nad pole sisemuses kaotanud oma natuke lapsikut olekut. Tüdrukud on sirgunud kauniteks neiudeks. Nad näevad välja veel targemad, kui kooli ajal olid. Õpetajal on silmis seesama sära ja temast õhkub ikka veel soojust ja heatahtlikkust, mis vanastigi.

Kallistades neid kõiki, meenub mulle igaühest unustamatuid mälestusi ja ma ei suuda oma pisaraid taltsutada. See tunne, mis mind valdab, on lihtsalt kirjeldamatult hea. Ma pole midagi sellist kunagi tundnud ja kui me selle kohtumise kokku leppisime, ei osanud ma ka midagi sellist oodata.

Kõik tunduvad oma eluga rahul olevat. Me võtame toolid, istume ja hakkame rääkima. Igaüks räägib oma elust ja kümnest vahepealsest aastast. Alustab meie klassi kõige jutukam ja isegi natuke liiga jutukas poiss. Ta elab talus, peab loomi ja kasvatab juurvilju, nagu oligi arvata. Ta on omale naise võtnud - selle koha peal jäi meil kõigil suu lahti.

Teine, mu endine parim klassivend, on rikas ärimees. Ta töötab Eesti Energia juhatuses ja teenib väga palju. Tal on samuti naine. Pildi pealt paistab vapustavalt kena. Tal on ka laps, kaheaastane tüdruk, kes on täpselt ema koopia. Ta sõidab uhke autoga, mis jäi juba kooli ees silma, ja elab uhkes majas. Ta kutsub meid endale külla ja seda me kindlasti kunagi ka teeme.

Kaks klassivenda on tööl Soomes, ehitajana, ja teenivad samuti korralikult. Neil kummalgi veel naist ei ole, aga nad ise ütlevad, et jõuab veel. Tüdrukud on lihtsalt nii ilusad, et igaüks neist võik modelliks minna. Seda pole aga keegi teinud. Kolm neist õpib Tartu ülikoolis, üks töötab ja elab koos perega Inglismaal.

Peres on juba ka kaks järeltulijat. Üks töötab arstina Tallinna Keskhaiglas. Tal on nägus mees, aga puudu on veel lapsed. Elu on veel ees, küll nad tulevad.

Minu suureks üllatuseks on kaks klassikaaslast leivad ühte kappi pannud. Seda poleks ma eales ette kujutada suutnud. Aga nad on õnnelikud ja see on põhiline.

Maarja Evert, 9. klassi õpilane