Tasandusrühm on kõneprobleemidega lastele võimalus, mitte karistus
Mõte tasandusrühma loomisest on peas keerelnud juba paar aastat ning on seotud otsese elust enesest tuleneva vajadusega taolise rühma järele. Olles üle 20 aasta töötanud erivajadusega lastega, tuleb tõdeda, et selle ajaga on nende laste osakaal pidevalt suurenenud ja see tendents on kahjuks jätkuv. Võrdluseks: kui veel mõned aastad tagasi oli tavalasteaias erivajadusega laste arv maja peale kokku 2-3, siis tänasel päeval võib neid olla ühe rühma kohta peaaegu sama palju. Erivajadustega laste arvu suurenemist võib osaliselt põhjendada diagnostika jõulise arenguga ning varase märkamisega. Viimases on oluline osa lasteaiaõpetajatel, sest mida varem sekkuda, seda paremad on tulemused.
Paraku rühmaõpetaja üksi ei suuda ega peagi olema võimeline kogu vajalikku abi osutama. Eelnevast tulenevalt kasvab pidevalt vajadus tugispetsialistide järele.
Kõneprobleemide puhul on esmane aitaja logopeed. Tavalasteaias on ette nähtud üks logopeedi ametikoht 30 abivajava lapse kohta, olenemata laste kõneprobleemide raskusastmest. Reaalsuses tähendab see, et laps käib kõneravi tunnis 1-2 korda nädalas. Kui ta juhtub mõnel korral puuduma, siis harvemgi. Sellest ei piisa alati loodetud tulemuseni jõudmiseks. Vastloodud tasandusrühm püüabki seda valusat murekohta leevendada, pakkudes lapsele arengulisest erivajadusest tulenevalt individuaalset lähenemist ja kõneravi.
Tasandusrühm on mõeldud kõnepuude ja -häire ning spetsiifiliste arenguhäiretega lastele, kelle intellekt on normi piires. Laste peamine probleem on kõne – see võib olla arengust maha jäänud, ebaselge, lapsel puuduvad või hääldab valesti mitut häälikut, lapsel on raskusi kõne mõistmisega jne.
Töö toimub riikliku õppekava alusel, sarnaselt teistega toimuvad muusika- ja liikumistunnid ning lapsed võtavad osa kõigist lasteaia üritustest. Koolieelse lasteasutuse seaduse kohaselt on laste arv tasandusrühmas kuni 12 erivanuselist last, kellega tegeleb üks täiskohaga logopeed.
Rühmaõpetajad on saanud eripedagoogilise ettevalmistuse selliste lastega töötamiseks. Tavarühmaga võrreldes poole väiksem laste arv võimaldab õpetajal pakkuda igale lapsele tema eripärast tulenevat individuaalset abi. Lapsele koostatakse tema vajadustest lähtuv individuaalne arenduskava.
Just nimelt koolieelses eas tehtud tõhus töö aitab ennetada hilisemaid võimalikke raskusi koolis.
Näiteks võib väikelapse kesine sõnavara, nõrk eneseväljendusoskus või raskused kõnest aru saada tunduda tühised, kuid hiljem koolieas võib see avalduda raskustena jutustavates ainetes, teksti mõistmisel, kirjutamisel. Nutikas lapsevanem mõistab, millist kasu see toob, kui tema last igapäevaselt individuaalselt arendatakse ning tasandusrühmas on selleks loodud parimad võimalused.
