Teabepäeval selgus, et kalurid tunnevad puudust esmaabikursustest
Miks selline idee? Eelkõige sellepärast, et viimastel aastatel on mitmed õnnetused ja uppumised merel juhtunud just kaluritega. See teeb kurvaks ja paneb mõtlema, milles seisneb uppumiste põhjus?
Üks põhjus on kindlasti see, et merel olles ei taheta kanda päästevesti. Päästevest on elukindlustus merel ja seetõttu on oluline, et merel või veekogul olles oleks päästevest seljas.
Et ohte merel ennetada ning merel olles ohutus tagada oli mõistlik asjaosalised kokku kutsuda ning anda edasi uusi teadmisi seaduste muudatustest, tuletada meelde vanu teadmisi ning korrata üle need põhitõed, mis tuleb meeles pidada merele minnes ja merel olles.
Teabepäevad viidi läbi piirivalvebüroo süüteoennetusprojekti „Teadlik kalur" raames.
Lisaks piirivalvebüroole olid kaasatud ka koostööpartnerid.
Veeteede Amet tutvustas meresõiduohutuse seaduse muudatusi, mis puudutavad otseselt nii rannakalureid kui ka lihtsalt väikelaevajuhte, sh tehnilise ülevaatuse nõudeid kalapaatidele ning karmistunud nõudeid ohutuse tagamisel tasu eest inimeste veol.
Lisaks kõneleti väikelaevateede kavandamisest ning selgitati, kuidas leida internetist kaasaegset navigatsiooniteavet.
Keskkonnainspektsiooni esindaja rääkis muudatustest on kalapüügiseaduses ja andis ülevaate rikkumiste statistikast ning karistusmääradest.
Keskkonnainspektsiooni inspektorite põhiprobleemiks on kalameeste poolt ilma nõutava tähistuse ja märgistuseta püügile seatud püügivahendid, mis on tihtipeale ka lubatust väiksema silmasuurusega. Samuti on mure, et püügile pannakse rohkem võrke kui lubatud.
Teabepäevadel tuli välja ka tõsisasi, et kuna enamus kaluritest on piisavalt eakad, ei ole kõigil oskusi internetist seaduseid otsida ja lugeda. Seetõttu sooviksid nad parema meelega muudatustest lugeda ajalehest.
Tagasisidelehti sirvides selgus, et kalurite arvates oli väga vajalik Eesti Punase Risti Seltsi esmaabi õpetajate poolt õpetatu: kuidas toimetada inimesega, kes on teadvuse kaotanud, alajahtunud või verd kaotamas. Nuku peal demonstreeriti, kuidas inimest elustada.
Selgus, et kalurid ei ole ammu osalenud või ei ole üldse osalenud esmaabikursusel ning kunagi õpitu on ka ununenud. Seega esmaabikursused kaluritele oleks vägagi vajalikud.
Lisaks tutvustas Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse esindaja meresidevahendeid ja nende vajalikkust merel. Samuti nätas kaluritele esmavajalikke esemeid riidevarustust Eestisse toov ettevõte „Profimarine", kes suvel tegeleb merereiside korraldamisega ja talvel meremeestele vajaliku riidevarustuse müügiga.
Tagasiside teabepäevale oli väga positiivne. Kalurid leidsid, et selliseid teabepäevi võiks korraldada igal aastal või iga kahe aasta tagant. Kindlasti on ju ka huvitav kord aastas omavahel kokku saada ja „koolipingis" istuda.
Kindel on see, et teabepäeva lõppedes oli kalur teadlik, et ohutu meresõidu kindlustamiseks tuleb enne merele minemist:
- jälgida ilmaennustust - ilm võib muutuda kiiresti;
- teavitada lähedasi, kuhu on plaanis minna ja millal tagasi tulla;
- vaadata üle oma veesõiduki tehniline seisukord;
- vaadata üle navigeerimis- ja sidevahendid - laetud mobiiltelefon kaasa;
- kontrollida päästevarustuse korrasolekut.
Iga teabepäeval osaleja sai endale veekindla mobiiltelefoni koti ning võis selle kaasa võtta ka sõbrale, kes sel päeval osaleda ei saanud. Veekindel kott aitab ära hoida mobiiltelefoni märjaks saamise ning annab hädasolijale võimaluse saada hädaabinumbrile helistades ühendust päästekorraldajaga.
Hea kalur, kui Sa teabepäevale ei jõudnud, aga tunned, et Sul on küsimus või mure, siis võta ühendust:
Lääne Prefektuur - hedy.tammeleht@politsei.ee
Keskkonnainspektsioon - leili.tuul@kki.ee
Veeteede Amet - teave@vta.ee
Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus - info@riks.ee
