Teadlastel on mure Haapsalu ravimuda pärast
Haapsalu Tagalahe ravimuda tegi kuurortlinna kuulsaks juba 19. sajandi keskel ja pakub ravituristide luudele-liigestele leevendust ning spaadele teenistust veel pikka aega. Ent kui kaua, see pole teada, sest laht muutub aina madalamaks ja siinset mudamaardlat uurinud teadlasi teeb see murelikuks, kirjutab Läänlane.
Hetke järeldused on isegi mõnes mõttes murettekitavad,” ütleb Tallinna ülikooli ökoloogia instituudi vanemteadur ja Haapsalu kolledži mudalabori spetsialist Jaanus Terasmaa. Ta on üks teadlastest, kes uurivad kõiki viit Eesti ravimudamaardlat. “Mitte küll, et midagi ohtlikuks oleks läinud – raskemetallide sisaldus on kontrolli all ja seal mingisuguseid suuri muutusi ei ole –, aga just lahe üldise ökoloogilise seisundi mõttes on sete muutunud tunduvalt orgaanilisemaks kui ta oli 1990-ndatel,” räägib Terasmaa.
Haapsalu muda uuriti viimati põhjalikult 1990-ndail. Siis veel Tagalaht nii madal ja kinnikasvanud polnud. Nüüd on asi halvem – taimed vohavad ja meri on nii madal, et kõnni või Noarootsi, ilma et särgikrae märjaks saaks.
Kas see tähendab, et Haapsalu maardla on ohus? “Pikemas perspektiivis küll. Ühel hetkel on seal vee sügavus nii väike, et võib-olla juba takistab kaevandamist,” ennustab teadlane.
Loe edasi Läänlasest.