Teadmiseks linnainimesele: mis meelitab lehma lüpsiroboti juurde ja kuidas töötab tark laut?

Tark laut teeb looma silmad rõõmsaks
Keegi ei kahtle selles, et tippsportlased, üldse mistahes tipud vajavad häid tingimusi ja suurt hoolt. Ainult siis on nad võimelised püstitama rekordeid, lööma kaasa tippkonkurentsis, looma, andma suurt toodangut.

Sama, st hea keskkond kehtib ka veisekasvatuses: piimalehm on nagu tippsportlane, kelle heaolu eest tuleb hästi hoolt kanda, ainult siis annab lehm suurt toodangut. Palju piima ihkab toota ka Roela Suurtalu OÜ omanik ja juht Jaan Neelokse, kes avas Rasiveres asuvas veiselaudakompleksis moodsa vabapidamisega robotlüpsiga lehmalauda, mis rõõmustab nii looma kui omanikku.

Esimesel tänavusel kevadisel päeval, reedel, 12.aprillil, kui lumesulamisvesi lausa tundidega kasvatas lompe Roela Suurtalu lautade ümber, sõitsid maakonna loomapidajad, piimaühistu ja lauda ehitusega seotud olnud asjalised ja sõbrad Rasiverre, avama Roela Suurtalu ülimoodsat vabapidamisega 280-kohalist robotlüpsilauta.

Uues laudas on kõik automaatne

Roela Suurtalu suuromaniku ja juhi Jaan Neelokse sõnul astus esimene lehm uue lauda uksest sisse tänavu 29. jaanuaril. Tänaseks on pool lauta lehmi täis. Lehmad liiguvad vabalt sööda- ja puhkamiskoha, lüpsiroboti ja puutetundliku sügamisrulli vahet. Teine pool laudast on veel tühi, valmis uute lehmade ootel.

Uues laudas on loomade jaoks piisavalt puhkeruumi, mis tõstab lehmade piimaandi ja vähendab loomade omavahelist konkurentsivõitlust. Heaks piimaanniks ja jalgade terviseks on oluline, et lehmad saaksid segamatult lamada umbes 14 tundi ööpäevas.

Lamava lehma udara verevarustus on parem kui seisval loomal ja see suurendab piimatoodangut oluliselt.

Lisaks robotlüpsile on uues laudas kõik automatiseeritud, alates sõnnikuskreeperist ning ventilatsiooniharja ja küljekardinatega lõpetades.

Kaua ehitatud korralik

Lauda avamisel lausus Jaan Neelokse, et algul oli tal plaan hakata oma karja lüpsma lüpsikarussellil, kuid farmiseadmete firma Lehola meestega aru pidades jõuti lõpuks terviklahendusega täisautomaatse robotlüpsiseadmeni Galaxy-Starline Insentec.

Lauda ehitus algas aasta eest, ent venis mitmesugustel põhjustel pikemaks.

Lõpptulemuseks on Nordecon Betoon OÜ poolt korralikult ehitatud laut. Tegemist on teise robotlüpsilaudaga Virumaal, aasta tagasi valminud Vaeküla Suurtalu OÜ järel.

Lauda ehitus läks maksma 1,33 miljonit eurot, millest 40% moodustab Euroopa Liidu tugi, ülejäänud on pangalaen.

Farmiomanikuks kõige keerulisemal ajal

Vinni vallavanem Toomas Väinaste meenutas avamisel Rasivere farmi saatust. 90-ndate lõpus, kui piima kokkuostu hind oli väga madal (üks kroon liitri piima eest!) ja karjapidajate elu väga raske, oli kaalul ka Roela PM-i Rasivere farmi saatus. "Tookord otsustasime, et välismaalastele lauta maha ei müü ja otsime endi seast kellegi. Pakkusime seda 80-ndatel valminud lauta siis kohalikule mehele Jaan Neeloksele. Jaan mõtles nädala-kaks, siis ütles jah."

Praeguse asjade seisuga, kus üks, kaasaegne laut on valmis saanud ja meeste mõtted liiguvad juba vana lauda rekonstrueerimise suunas, on vallavanem rahul.

Lehm laseb lüpsta, millal talle sobib

Robotlüpsisüsteem on osa lehma loomulikust keskkonnast, kus ta saab külastada lüpsisüsteemi nii sageli, nagu talle meeldib.

Keskmiselt käivad lehmad lüpsiroboti juures kaks korda päevas, kuid on ka üks ja kolm korda robotit külastavaid lehmi. Lüpsja-operaatori (või kuidas kogu arvutiseeritud-automatiseeritud loomapidamise juures töötajat üldse nimetada?) ülesandeks on jälgida arvutit, ja leida sealt üles lehmad, kes roboti juures teatud aja jooksul käinud pole ning suunata nad roboti juurde lüpsile.

Lehmadel on jala küljes andurid nagu suusatajatel spordivõistlustel, mis registreerivad looma asukoha mistahes ajahetkel.

Asjatundmatuna arvasin, et lehm tahab roboti juurde minna udarasse koguneva piima tõttu, mis paneb ta udara pakitsema ja ebameeldivustundest vabanemiseks on loom nõus laskma end ka lüpsta. Selgus, et kõige rohkem meeldib lehmadele roboti juures maius - jõusöödast lehmakrõbuskid, mida robot meelituseks lehmale vastavalt väljalüpsile jagab.

Kuid mitte ainult lehmadel ei ole uues laudas paremad tingimused. Head töötingimused on ka laudatöötajatel, kelle jaoks on hoones mitmeid eri otstarbega ruume.

Töö käib farmis vahetustega. Ühe töötaja vahetus kestab laudas viiest viieni. Selle aja sees jõuab ta arvutiga "lüpsta" kogu vabapidamisel oleva karja, hooldada teises laudas olevad vasikad ja lüpsta tavalise torusselüpsiga vana lauda 40 lehma.

Pulli ei saa, küll aga õue

Tiineid lehmi hoitakse laudas lüpsil olevatest eraldi. Nemad on ka ainsad, kes õue karjamaale pääsevad. Saan teada, et päev läbi päikese käes olemine pole päris ohutu lehmadelegi. Enne väljaminekut määritakse nende kõige õrnemad kohad - udarad toiduõliga sisse, et vältida päikesepõletusi.

Farmiloomad toovad farmerile ainult siis maksimaaslet tulu, kui nad saavad käituda liigiomaselt, on rahulikud ja õnnelikud.

Kaasaegsed farmid püüavad loomade vajaduste-vabadustega arvestada. Kas teie teadsite, et on olemas selline komitee nagu farmiloomade heaolu komitee, kes on enam 30 aastat tagasi sõnastanud farmiloomade vabadused: mitte kannatada nälga ja janu, mitte tunda ebamugavustunnet, mitte tunda stressi, mitte olla haige ega vigastatud, mitte kannatada ebamugavustunnet, vabadus käituda liigiomaselt.

Tark loomapidamine - tervem lehm - kvaliteetsem piim

Kokkuvõttes, iga looma vajadust arvestav robotlüpsimasin, looma vabadus ise valida, millal sööb või millal läheb lüpsma (tark-lehm?), piisava ruumi olemasolu puhkamiseks jne, hoiavad lehmad kauem tervetena ja seega ka kauem karjas ning aitavad piimatoodangut tõsta.

"Vaid paari kuuga, mil lehmad on saanud vabapidamisega laudas elada, on nende väljanägemine märgatavalt paranenud," märkis vallaarst Merike Rootsmaa.

Ja meile, piimatarbijatele on oluline, et piim pärineks tervetelt heades tingimustes peetud loomadelt.
__________________________________________________________________________

Roela Suurtalu OÜ-s on tööl üheksa töötajat. Põllumajandusettevõttel 1300 hektarit põllumaad. Karjas on 170 lüpsilehma ja lisaks noorloomad.