Teede massipiirang jättis Läänemaal lõksu üle tuhande autokoorma metsamaterjali

Läänemaa kõrvalmaanteedel kehtestatud massipiirangud on sisuliselt lõpetanud selleks talveks puidu väljatoomise metsast, kirjutab Läänlane.
Läänemaa metsaühistu juhi Mikk Lingi hinnangul on seetõttu piiratud umbes 40 000 tihumeetri metsamaterjali väljavedu, mis autokoormateks rehkendatult teeb üle tuhande koorma.

“Raiemaht on see talv kindlasti suurem kui minu toodud 40 000 tihumeetrit, kuid see on hinnanguline puidukogus, mida välja ei ole võimalik vedada,” ütles Link. “Ilmselt suureneb see kuni piirangute vabanemiseni kuni 10 000 tihumeetrini kuus.”

Üks autokoorem on umbes 35 tihumeetrit, seega on metsas umbes 1143 veokikoormat metsamaterjali.

Normaalne raiemaht aastas on Läänemaal 250 000 tihumeetrit.

Maanteeameti kaardi järgi on Läänemaal tänaseks kehtestatud massipiirang 30 teelõigul, kus ei tohi sõita sõidukid registrimassiga üle 8 tonni. Kuigi kaardi järgi on avatud veel Põhja-Läänemaa teed, võivad needki tegelikult juba suletud olla. “Ma tean juba, et Riguldi, Nõva, Spithami lähevad kinni. Küllap ka Noarootsi. Võimalik, et seal on juba märgid ees, sest kaardile kantakse piirangud hiljem,” ütles Mikk Link.

“Sisuliselt igal pool, kus massipiirang on, on mets taga,” tõdes Mikk Link. “Valdadega on vallateede osas võimalik asju paindlikumalt ajada. Näiteks leppida kokku, et metsa väljavedu käib öösiti, kui külmetab. Aga nüüd pani riik kõrvalteed lukku ja seal ei ole midagi vaielda. See paneb enam-vähem kriipsu peale metsaveole pea igal pool,” tõdes ta.

Kui tavainimene rõõmustab kruusatee musta katte alla saamise üle, siis metsamehed ajab see kurjaks. “Maanteeamet hoiab just musta kattega teid kõige rohkem,” selgitas Mikk Link. “Need ei ole päris asfalt, ei ole nii tugevad. Ka kruusatee ei ole nii õrn, sest kui sinna sõitagi augud sisse, saab need pärast ära siluda. Aga pinnatud teel ei ole teehöövliga midagi teha.”

“Must kate on ainult tavasõidukile hea. Meile on see täielik nuhtlus. Sisuliselt pannakse ühele majandusharule musta kattega kriips peale,” lisas ta.

Kuigi ilm on juba päris pikalt kevadine, kestis metsa väljatoomine siiani. “Kui külm tuli, külmetas see maa nii läbi, et metsaalune on siiani kõva ja kannatab siiani metsa teha. Päikest pole ju eriti olnud,” ütles Mikk Link.

Suuremat osa tehtud metsast ei ole metsamehed aga välja jõudnud vedada.

Metsa väljavedu seiskub teadmata ajani, üldine praktika et kuni maini. Metsas võib küll töö käia. "Ma saan aru, et teid peab hoidma, aga kui väljavedu jääb kevadele, on metsaalune juba ammu märg. Puit võib mädanema hakata, kvaliteet saab kannatada,” sõnas Mikk Link.

Eesti metsaseltsi pressiesindaja Toomas Keldi sõnul on samasugune probleem metsateede lagunemine. “Maapind on mõneski kohas nii pehme, et rasked metsamasinad võivad lihtsalt kinni jääda. Sügavad rööpad ja lõhutud teed on lisandiks,” ütles ta.

Mikk Link ja Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu metsameister Margus Paesalu jagasid Eesti metsaseltsi vahendusel nõu, kuidas käituda olukorras, kui teed juba veebruarikuus lagunevad.

Mida arvestada metsatöödel, kui maa on pehme?

MP (Margus Paesalu): Raie käigus saab teha oksavaalu – kuuseokstest “padi” kannab kõige paremini. Arvestama peab sellega, et kui materjal jääb langile sortimentidena laiali kokkuvedu ootama, siis peab see olema leitav, kui peaks ka lumikate peale tulema.

ML (Mikk Link): Alati ei saa külma ootama jääda. Ei metsandustoetused aga ka puidu hinnad ei luba harvesteri ülal pidada nagu põllumajandusliku vilja kombaini, mis vaid viljakoristuse ajaks välja tuuakse. Pehme maa puhul tuleb hinnata pehme osa sügavust selle alla jääva tugevama ning kandva pinnaseni. Kui kandev osa on kuni 20 cm sügavusel, on masinatega liikumine veel võimalik. Loomulikult tekivad raske tehnika all seeläbi rööpad. Nende vältimiseks tuleb kasutada raiejäätmeid. Eelkõige aitab sügavate jälgede tekkimist vähendada kuuseokste ja latvade asetamine kokkuveoteedele. Kindlasti tuleb pehmel pinnasel ilma külmata töid tehes arvestada täiendava kuluga, milleks on jälgede silumine kopp-ekskavaatoriga. Harvendusraietest tuleks pehme pinnase puhul üldse hoiduda.

Kuidas saab metsatöödel teid säästa?

MP: Autoveod ja kokkuvedu on tavaliselt kurja allikaks, raie ise mitte.

Autodega peaks vedama siis, kui on kindel, et tee vastu peab ja tööd pooleli jätma, kui ei pea. Kokkuveoga samuti – kui on näha, et olukord läheb jamaks, siis pooleli jätta. Kõige parem säästmine on tööde mitte tegemine, kuid ka see pole alati võimalik.

ML: Teed on mõeldud kasutamiseks. Metsatööde ajal muutub aga teede kasutamine väga intensiivseks. Olenevalt teest (kas eratee, metsatee, vallatee või riigitee) mõjutab metsamaterjali vedu kõiki teid erinevalt.

Loomulikult on kõigi teede kasutamisel kõige parem, kui väljas on miinuskraadid. Suure ja pika külmaga võib ka kõige kehvematel teedel väga palju materjali vedada, ilma et teedele jälgegi jääks. Kui aga ilm ei soosi, tuleks vältida vihmaseid päevi.

Kuidas tuleks metsateid taastada? Mis on selle töö juures oluline?

MP: Selliselt, et oleks tagatud endine seiskord – kas traktoriga läbitav, maasturiga läbitav või sõiduautoga. Jälgede tasandamine pole nii kallis, kui näiteks tee koorimine muldmaterjalist ning seejärel uue katendi (nt kruusa) pealevedu. Metsateed säästab see, kui kokkuvedaja teeb iga reisi vahelattu erinevat jälge pidi.

ML: Metsateid tuleb kindlasti pidevalt hooldada ning parendada. Et metsateed taastada, tuleks aga kindlasti enne metsatöödega alustamist fikseerida ära tee seisund. Tihtilugu on metsateed juba enne töödega alustamist väga halvas seisus. Kui jätta halb seisund fikseerimata, võib juhtuda, et hilisemalt nõutakse uue tee ehitamist. Põhilised kahjustused kruusateedele on teatud õhema kruusakattega kohtadel suuremate lohkude teke. Seal aitab mõningane täitmine ja tasandamine kruusaga.

Pinnasteedel tuleb jälgi siluda kas metsamasinate rataste või kopaga.

Kuidas metsaomanik võiks oma töid planeerida?

MP: Kindlasti nii, et kõik ei looda sooja talve käigus kahe kuu vältel oma raieid korraga teha. Ei jätku raiujaid, kokkuvedajaid ega ka autosid. Need tükid (nt teede äärsed), mida saab teha ka muul ajal kui talvel, tuleb teha siis, kui võimalus tekib. Ainult talvine metsategu pole kahjuks võimalik.

ML: Kui metsaomanik töid otsast lõpuni ise planeerib, tuleb tal endale selgeks teha hulk asju. Kooskõlastused tuleb võtta kõigi naabermaaomanikega, kelle maad või teid kasutatakse. Samuti tuleb oma tegevused kooskõlastada kohaliku vallavalitsusega ning riigimaanteede kasutamisel maanteeametiga. Vahel jääb tööde teostus just puudulike kooskõlastuste taha. Mõni naaber või vald võib loa andmisest ka keelduda. Enne metsas raiuma ning metsamaterjali vedama asumist peavad aga kõik kooskõlastused olemas olema. Vahel kulub nende tegemiseks kuid.

Kui külma tulekul hakata asju ajama – oled juba hiljaks jäänud!

Kuidas saaksid metsaomanikke abistada metsaühistud?

MP: Aidates otsustada, kas ja millal raietöid ette võtta. On ka selliseid kinnistuid, millel on võimalik metsamasinatega töid ette võtta ainult ühel aastal viiest. Hoolikas planeerimine ja mitte kiirustamine on üldiselt edu aluseks. Metsaühistu ei võta üldjuhul raieid ette, kui on näha, et tekivad kahjustused metsamaterjali kokkuveol. See toob metsaühistu esile võrreldes metsafirmaga, kes ostab raieõiguse ja realiseerib selle siis, kui vaja investeering tagasi teenida.

ML: Metsaühistu aitab oma liikmetel kõik load ja dokumendid joonde ajada juba varem, töid kavandades. Vastavalt metsaomaniku metsa ning pinnase oludele saab siis juba ilmast lähtuvalt teha otsuseid tööde alustamiste aja kohta. Üheks ajastamise faktoriks on kindlasti ka turuseis. Hetkel on suur nõudlus okaspuu palgi järele ning hinnad väga head. Paberipuu turg on stabiilne kuid küttepuu ning hakke turg nõrk. Seega soovitan kõigil, kel vähegi okaspuumetsa, metsaühistusse pöörduda ning aegsasti tööde planeerimisega peale hakata.

Meie kliimas on metsamasinate tekitatud rööpad tihti paratamatud. Siiski tuleb arvestada sellega, et kehtiva seadusandluse järgi on keelatud metsamulla kahjustamine sügavamalt kui 30 cm, korrastada tuleb kahjustada saanud metsasihid, kraavid, sillad ja truubid ning teisele isikule tekitatud kahjud tuleb hüvitada.

Keskkonnaminister allkirjastas hiljuti ka määruse, millega seatakse nõuded riigile kuuluvate metsateede korras hoidmiseks ja rikkumise korral taastamiseks. Edaspidi peab olema metsatee ühe kuu jooksul pärast selle rikkumist uuesti korda tehtud. Metsatöödel või puidu veol kahjustada saanud tee korrastamine on rikkuja kohustus.