„Teeme Ära" talgupäev Rannu kiriku juures
Pearõhk polnud siiski mitte sellel, et võimalikult palju võimalikult kiiresti ära teha, vaid olulisem oli rõõm ühisest tegutsemisest ning abikäe ulatamisest. Tegelikult on kiriku juures kõik tööd varemaltki tehtud vabatahtliku töö tulemusena, vahel talgute vormis, vahel paari inimesega. Täpselt nii, nagu jaksu, tahtmist ja aega jagunud, nõnda ongi toimetatud. Seekord oli siis inimeste ring laiem. Üks tublidest poistest tunnistas, et pole varem kunagi Rannu kirikus käinud. Igal juhul jõudis ta nüüd ära käia isegi kellatornis ning nautida tornist avanevat vaadet nii põldudele, kauguses sinetavale metsale kui ka Võrtsjärvele. Mulje sellest: alt vaadates ei saa arugi, et kirikutorn NII kõrge on.
Kiriku sisemus sai tänu usinatele abilistele talve tolmust ja kevade porist kenasti puhtaks (kas teadsite, et kui kirik on värskelt puhtaks pestud, siis ta isegi lõhnab teistmoodi), kirikuaknad said läbipaistvama ilme. Palju oksi, mis hakid olid kandnud kiriku lae peale ja kellatorni (hakk suudab kasvõi katuse harjapleki alt sisse pugeda kui ta on otsustanud just nimelt kirikus pesitseda) sai tänu abilistele kirikust välja viidud.
Mehed olid rakendatud õues labidatööle: savikoorem, mille kohalik ettevõtja Üllar Kaaver oli juba eelmisel suvel annetanud kogudusele, vähenes jõudsalt, leides uue koha kiriku vundamendi ääres täitematerjalina. Osa koormast jõuti oma jõududega juba ka enne talve kiriku ümber toimetada ning selle mõju on kiriku seintele olnud märgatav: nii mõnestki kohast, kust enne oli sein roheline (seda põhjustab vetikas), on rohekas toon kadunud. Järelikult on seinad palju kuivemad. Küllap ka seekordsest savikogusest iga labidatäis täpselt oma õige koha leidis.
Lisaks saviveole sai pisut korrastatud ka kiriku taga olevat ümbrust ning likvideeritud see osa kirikuaiatagusest „isetekkelisest" prügimäest, mis kirikuaia poolt vaadatuna väga silma kargas. Loodetavasti on Eestimaal tavaks saanud talgud muutnud siiski ka inimeste mõtlemist, nõnda, et prügi enam suvaliselt ei ladustata, vaid kasutatakse ikka jäätmekäitlejate abi.
Ilm oli nii ilus ja päikseline, et väga tore oli tööde vahepeal kirikuaias pidada piknikku ning turgutada keha kohvi, tee ja küpsistega. Vaimu turgutuseks toimus kirikus pisike ekskursioon ning isegi orel sai korraks hääle puhtaks köhitud. Lisaks sai selgeks, et tuuletallaja amet on kirikus üks väga tähtis amet (kes lähemalt tahab kuulda, tulgu mõnel päeval uurima).
Talgupäeva lõpus sai kogunetud veel kirikusse altari ette, et osa saada keldi palvesõnadest. Ühed neist kõlasid nõnda:
Palvetan tänasel päeval Sinu poole, oo Jumal / lausun palvet nii nagu lausuks seda Sinugi suu, / püüan elada tänasel päeval, / nagu elab taevane rahvas, / veedan tänast päeva nii, nagu veedaksin seda Sinu kojas.
