Teeme koos Viljandi linna paremaks
Järgmisel aastal tähistab Viljandi linn oma 730. sünnipäeva. Viljandi pika ajaloo eri aegu meenutavad järve kaldal laiuv Lossimägi, kesklinnas asuv modernne Arkaadia aed, Valuoja org ja paljud teised paigad. Igal kohal on rääkida oma lugu ning oma lugu on ka kõigil viljandlastel. Võib-olla mälestusi ei osata või ei ole julgust 19 000 viljandlase seas esile tuua, aga iga viljandlane peaks teadma, et ta ei ole üksi, sest iga lugu saab alguse kogukonnast - linnaosast.
Viljandis on teatavasti kuus linnaosa: kesklinn, Kantreküla, Männimäe, Paalalinn, Uueveski ja Peetrimõisa. Neil ei ole küll halduskogusid, linnaosade valitsusi või põhimääruslikku kinnitust, kuid siiski räägivad kõik linnaosad loo, millest iga päev läbi või mööda jalutame.
Viljandi muuseumi lugemissaalist leitud 1994. aasta 4. juuni «Sakala» ajalehe viiendal leheküljel on vanu linnaosasid iseloomustav ja rohkete piltidega rikastatud Siim Mandre artikkel «Mu kodulinna külad». Toona ei kasutatud nii laialdaselt sõna «linnaosa», vaid pigem «küla».
«Oma algusaastail oli see viletsate ja väikeste, osalt õlgkatusega majakestega agul. Aastate jooksul, pärast mitmeid mahapõlemisi sai alevik pärast raudtee ja tikuvabriku ehitamist elujõu sisse. Nüüd on see üks Viljandi suuremaid linnaosi, kuid nimi on jäänud,» kirjeldab Mandre Kantreküla linnaosa, mille nimi on jäänud linlaste meelele tänini.
Edasi lugedes leiab kodulinna külad, nagu Kivistiku, Ridaküla, Kelmiküla, Liivaküla, Libeküla, Võlaküla ja Pilpaküla. Mis on nendest saanud tänaseks? Kas keegi viljandlane tunneb ennast veel kuuluvat Võlaküla kogukonda või on ta siiski paalalinlane, kuna asumist on tänaseks saanud Paalalinn ning lugu sellest, kuidas linnaosa ehitamiseks kasutasid paljud ehitajad laenu, võib-olla ei mäleta enam keegi.
Liivaküla on Liiva tänava kõrgeim koht, mille majad on madalad ja sajandivanused. «Liivaküla ja Supeluse tänava vahelist orgu kutsuti sitaoruks, sest õige vanal ajal kasutati oru kaldaid käimla asemel,» kirjutab Mandre.
Halvakõlaline nimi on jäänud ajalukku ning nüüdseks avaneb sealsetest majadest kaunis vaade järvele.
Seminar püüabki piiritleda Viljandi linnaosad, mis on praeguseks saanud kogukondliku tähenduse.
Üheskoos istutakse Sakala keskuse sammassaali, mille heledad beežikad seinad oskavad samuti rääkida oma lugu, et arutada Viljandi linnaosade olemuse üle ning määratleda Paalalinna elanikke või Männimäe elanikke ühendavad kogukondlikud väärtused. Seminariga tahetakse õhutada inimesi julgemini tegutsema, teavitama teisi oma kogukonna eripärast, iseloomust, tegemistest ja võimalustest.
Kogemustest tulevad rääkima need, kes on leidnud kogukondliku määratluse ja pannud kokku enda linnaosa loo. Naaberlinnast Tartust astub seminaril üles Karlova selts, kes tutvustab, kuidas saab selts osaleda linnaelus.
Viljandimaa arenduskeskuse mittetulundusühingute konsultant Kristi Lõhmus annab ülevaate Viljandi kodanikualgatuslikest sündmustest ning jagab praktilisi nõuandeid ideedele toetuste leidmiseks.
Seminari lõpetab arutelu «Meie Viljandi», mille käigus otsitakse vastust küsimusele, kuidas väärtustada oma linnaosa kui kogukonda, ja arutletakse, mida me koos naabriga oma linnaosas linna juubeli puhul saaksime teha, milliseid endale ja teistele suunatud ettevõtmisi algatada.
Üheskoos vahetatakse mõtteid ning räägitakse Viljandi kogukondadest ja linnaosadest. Sakala keskuse turundusjuht ja seminari üks korraldajatest Maris Aarna soovib, et kodanikud oleksid julgemad alustamaks koostööd naabriga. «Igaüks tunneb end kuuluvat kuskile kogukonda. See kogukond ongi linnaosa, kus elame. Oleks hea, kui teeksime just koos naabritega oma kogukonna heaks midagi,» arvab Aarna.
Arutelude käigus on varemgi peetud nõu, kuidas muuta Viljandit atraktiivsemaks ja meeldejäävamaks nii oma kodanikele kui külalistele. Nii noorematele kui vanematele on püütud leida meelepäraseid väljundeid, et aktiivsemalt osaleda linna igapäevases elus. Eks võtame ju linnaelust osa juba jalutuskäiguga turule või staadionil sportides, sest teeme seda just siin, Viljandis.
Viljandi linnavalitsuse avalike suhete ja turismiameti juhataja Krista Kull usub, et linnas on võimalik suunata tähelepanu kogukondadele: «Tahame kutsuda kaaslinlasi pöörama enam tähelepanu neile ja sellele, kellest ja millest Viljandi linn tegelikult moodustub. Pealegi on praegu kodanikualgatuse ajastu ning on mõistlik käia ajaga kaasas. Toetagem teineteist, märgakem naabreid ning muudame koos linnaelu rõõmsamaks, meeldivamaks ja ühtsemaks.»
Seminaril osalemiseks on vajalik registreerumine hiljemalt 23. novembriks aadressil info@ sakalakeskus.ee või telefonil 433 3992.
