Eesti NSV Kultuuriministeeriumi suunamisel läks Tõnu Ojavee Moskvasse õppima mustkunsti. Õpetajaks oli maailma tasemel illusionist Igor Kio. Kuni 1980. aastani töötas Tõnu Ojavee Riiklikus Filharmoonias. Ta esines  mustkunstietendustega Ervin Abeli, Sulev Nõmmiku, Liia Laatsi, Eino Baskini  ja teiste tuntud näitlejate  ning muusikute  estraadikavades. Iseäranis kaua kestis koostöö estraadiorkestriga Vana Toomas, selle juhi Arved Haugi ja esilaulja Rein Tuusiga.  Hea sõnaga meenutab Ojaveed oma elulooraamatus Anne Velli.

Tõnu Ojavee on esinenud enamikes Eestimaa kultuuriasutustes, paljudes endistes Nõukogude Liidu linnades ja ka välisriikides. Kaugemad reisid viisid teda sõjakeerises olevasse Afganistani ja Angoolasse. Kaheksakümendate aastate poistele ja tüdrukutele on Ojavee meelde jäänud telesaatest "Mikud-Mannid ".

Viimasel elukümnendil valis Tõnu Ojavee kodulinnaks Jõgeva . Mitmekülgne koostöö kujunes tal Jõgeva kultuurikeskusega, kus ta oli iseäranis asendamatu kaasalööja meie jõulumaa projektides  ning ka teistes kultuurisündmustes.   Aastaid esines Ojavee koos muusik Aimar Pihlakuga.  Härrasmehena pidas  Tõnu Ojavee  lugu vaimukast ja väärikast stiilist.  Ennekõike meeldis talle teha "teravmeelseid" trikke, mis publikut kaasa mõtlema panid. Tõnu Ojavee esinemisrõivastuseks oli alati frakk ja tume silinderkübar.

Mälestus abivalmis  ja elegantsest loomeinimesest Tõnu Ojaveest jääb loodetavasti alatiseks püsima. Jõgevamaalastel on põhjust tunda head meelt, et oma ala silmapaistev tegija valis oma kodulinnaks meie maakonnakeskuse.

Tõnu Ojaveel meeldis Jõgeval palju jalutada ja pargis pingil istuda. Ehk võiks ta läbi Vahur Kersna juhitud saate saada Jõgevale mälestuspingi. Miks mitte hakata ka sarnaselt Betti Alveri luulepäevade ja Alo Mattiiseni muusikapäevadega korraldama ka Jõgeval Tõnu Ojaveele pühendatud mustkunstifestivali.