Milline on su eredaim koolimälestus?

Eredaimalt meenutan meie reaalklassi kokkuhoidmist, siiani kohtume vahel. Eriti meenuvad mulle teemapäevad, kus pidime riietuma vastavalt stiilile, ja kõige toredam üritus oli see, kui meie klassist said prükkarid. Mul on kodus isegi pilt, kus pool meist on hambutud.

Kui vanalt ja kuidas alustasid tantsimist?

Tantsuteed alustasin juba lasteaias. Kooliajal osalesin kõikvõimalikes truppides ja professionaalsemalt tantsisin gümnaasiumi lõpuklassis. Tantsin siiani. Tants jõudis minuni, kuna muusikal on rütm, mille tulemusena keha ja aju hakkavad koos töötama.

Mis teid pidi on sinu tantsukarjäär kulgenud?

Kooliajal tantsisin trupis Vikerkaar, samuti Eesti Tantsuagentuuris, varieteetrupis Catherine and The Boys ja revüüteatris Bel Etage. Osalesin erinevates tantsulistes projektides.

Oled sa veel millegi hoopis teistsugusega peale tantsimise tegelenud?

Tegelen väga paljude erinevate asjadega. Mind tõmbavad loovad tegevused ehk teod, mille tulemus on näha. Koon, heegeldan, küpsetan, harin põllumaad, kasvatan erilisi taimi ja olen ka juuksur. Seepärast näeb mu soengus sageli muutust. Seoses stuudio uute ruumide remondiga olin veel sisekujundaja ja maaler. Oleks vaid aega, et saaks kõigega tegeleda!

Kust saad oma jõu, inspiratsiooni ja sihikindluse?

Kuna mul on neli last, siis võib-olla jõu saangi sellest, et neile tuleb anda palju endast. Samas vajan ka oma tegevusi, seega tuleb aega hästi planeerida, et jõuda kõike, mida hing ihaldab. Inspiratsiooni saan aga paljust: heast laulust, filmist, värvidest, inimestest kui isiksustest jne.

Kas sul on ka hetki, kui tahaks kõigele käega lüüa?
Mis või kes sellistel hetkedel sind aitab?

Vahel tekib ikka tunne, et milleks kõik see - tegemisi on nii palju, aga see olengi mina ja enda vastu ei saa. Praegu tundub, et on minu aeg ja küll tulevad ka rahulikumad hetked. Minu ümber on seoses stuudio loomisega koondunud palju kalleid inimesi, kõik on mulle omal viisil toeks.

Miks otsutasid teha dreamgrupi ja cheerleaderite konkursi? Millised on su plaanid, unistused seoses nende üritustega?

Plaanid on suured, kuid neist räägiksin juba tegude käigus, hetkel on veel vara. Konkursi korraldasin aga selleks, et minu jaoks on kõik minu tantsijad liiga omad, et nende seast valikut teha. Esindusgruppides saavad olla aga parimatest parimad ja seega oli vaja teha veidi valikuid. Kindlasti teeme veel sääraseid üritusi, kuna siis saavad tantsijad end taas proovile panna ja edasi pürgida.

Kes on sinu iidol, eeskuju? Miks?

Hetkel iidol puudub, tahaksin iseendale eeskujuks olla, aga selleni ma veel pürgin.

Sa osalesid treenerina Soome televisiooni saates „Tantsi peppu pieneksi!" ehk „Tantsi tagumik trimmi!". Millised on sinu muljed?

Muljed on head, selline saade andis juurde palju tutvusi ja näitas, et ühe 30-minutilise saate taga on raske nädalane töö pluss terve võttepäev.

Kui see saladus pole, millest sa unistad?

Ei ole saladus - unistus on nädal aega puhkust lastega ja nädal iseenda jaoks.

Palun anna üks inspireeriv mõte noortele.

Olge sihikindlad, hoolsad, töökad ja tegelege sellega, mis tundub teile südamelähedane.
Ärge andke esimesel proovimisel alla!

Selle loo autor Kai Riin Tomera võtab osa Keila Kooli ajaleheringi tööst. Selle ringi õpilaste kirjutisi avaldab Keila Leht edaspidigi.