Lagedi 105 õpilasega koolis on programmeerimine ainekavas alates käesoleva aasta algusest. „Õpetame programmeerimist visuaalselt ja lihtsalt", kõneleb kooli IT juht Hannes Raimets, kes lisab, et kõik 13 neljanda klassi õpilast on õhinaga asja kallal. „Õpilased teevad ise mänge, valides tegevuskoha ja tegelased, keda tuleb ka liikuma panna".

Tänavusel õppeaastal ongi programmeerimine põhiõppekavas neljandal klassil, kuid ProgeTiigri õppematerjalid on kokkupandud kõikidele kooliastmetele. Koolid saavad ise valida, kuna ja millisel tasemel nad programmeerimise oma õppekavva sisse viivad.

ProgeTiigri programmijuht Ave Lauringsoni sõnul on algklassides kursused üles ehitatud programmidele KODU, Logo ja Skratch, mis on loogikat ja süsteemse mõtlemise oskust arendavad.

Lagedi kooli IT juht Hannes Raimets lisab, et programmeerimise õppe juures on tugevaks küljeks ka see, et õpilastel on võimalus olla loov. Kui programmeerimist õpitakse juba põhikoolis, arenevad õpilaste oskused robootika tasemel. IT juht selgitab, et õpilased peavad valmis ehitama roboti ja selle liikuma panema. Õppetöö robootika vallas käib LEGO NXT ja NXC keskkondades.

Ka Lagedi koolis harjutavad programmeerimist vanemate klasside õpilased. Kuigi veel pole õpet sisse viidud õppeprogrammi, saavad 7- 9. klasside õpilased käia huviringis programmeerimist õppimas, kõneleb Hannes Raimets, kes on seda meelt, et ala võiks tulevikus olla kättesaadav kõigile huvilistele. „Suuremate õpilastega vaatame koos kodulehekülgi ja õpime veebilehtede tegemist".

Kooli IT juht peab oluliseks, et ProgeTiiger jõuaks ka teistesse Rae valla koolidesse, sest sellist olukorda ei ole ette näha, et programmeerimine võiks osutuda õpilastele raskeks või igavaks.

Lagedi kooli esimene programmeerijate lend saab oma oskused proovile panna Microsofti korraldatud programmeerijate võistlusel. 17. maiks peavad olema õpilased ära saatnud oma tehtud mängu, mida asub koos teiste töödega hindama žürii.