Tere tulemast Viimsi elanikuks!
1. märtsi seisuga edestas Viimsi vald oma elanike arvuga Rakvere linna. 1. märtsil oli Rakveres 16 870, Viimsi vallas 16 901 elanikku.
Kristiina Püttsepp Metsakasti külast oli fortuuna tahtel see õnnelik vallaelanik, keda sel puhul vallamajas pidulikult tervitati ja õnnitleti.
Tartust pärit Kristiina rääkis, et enne Viimsisse kolimist elas ta mitmel pool Tallinnas, 2006. aastast saadik on ta pere koduks Viimsi vald, kuid valda registreerimise võttis ta ette alles nüüd.
Tõeline kodu
“Sattusime siia elama juhuslikult, tulime Maarjamäelt,“ rääkis naine. Kristiina viieliikmelises kärgperes on tema 8-aastane tütar Helani, elukaaslase Toomase 8-aastane poeg Ekke Jakob ning nende ühine poeg, 2-aastane Hansel. Oma koduga viie korteriga ridamajas on pere väga rahul. Helani, kes käib Merivälja kooli esimeses klassis, viib ema autoga kooli. Ka Ekke Jakob saab linna kooli autoga. Linnast ära tullakse siis, kui pole veel ummikuid. “Nädalavahetusel me kodunt linna ei kipu,” ütles Kristiina.
Naabritega suheldakse palju, sest ridamaja kolmes peres on väikesed lapsed. Suviti tehakse tihti ühiseid ettevõtmisi, oma maja rahvaga rajati lastele kiigeväljak. “Panime rahad kokku, ostsime kiiged, redelid ja batuudid,” rääkis Kristiina. Tupiktänav võimaldab lastel kodu juures rulluiskudega ja jalgratastega sõita, kuid siiski arvas naine, et vaja on üles panna sellised kollased sildid, nagu on Meriväljal, mis teatavad, et asute õuealal.
Pere suurim mure on praegu Hanseli lasteaiakoht, mida pole. Lasteaias Väike Päike, kuhu loodeti koht saada, selgus, et sel sügisel on see soov lootusetu. “Logistiliselt oleks see meile kõige paremini sobinud,” arvas Kristiina.
Tulevikuplaanid on perel kindlalt seotud Viimsi vallaga. “Lastele siin väga meeldib. Kui see kodu jääb kitsaks, siis uut vaadates jääb kant igal juhul samaks, kuhugi mujale me kolida ei kavatse,” arvas Kristiina Püttsepp. Tõeliseks koduks peab ta oma lapsepõlvekodu Tartus ja nüüd Viimsi vallas asuvat kodu. Kõik muud on olnud tema sõnul ajutised elamised.
Positiivne iive
“Tallinn tõmbab nagu tolmuimeja inimesi endasse,” ütles vallavanem Haldo Oravas. “Mõne aasta pärast aga kolitakse linnast edasi ümbruskonna valdadesse.” Samamoodi on toimunud ränne Viimsisse. 1. jaanuaril 2001 oli Viimsi vallas registreeritud 5758 elanikku. 1. märtsil 2011 aga juba 16 901 elanikku. See tähendab, et 2/3 vallaelanikest on siia kolinud viimase 10 aasta jooksul. Kuni 19-aastaseid lapsi ja noori on vallas 4171, seega iga 4. elanik on laps. 2010. aastal sündis vallas 264 last. Seetõttu pole ime, et üle poole valla eelarvest kulub koolidele ja lasteaedadele.
“Suurim elanike arvu tõus oli 2005. aastal,” rääkis vallavanem Oravas. Loomulik iive on olnud stabiilne – positiivne.
“Me ei ütle, et meil on palju inimesi,” sõnas vallavanem, “me
ütleme, et meil on kiiresti arenev omavalitsus. Oleme oma elanike arvuga nüüd Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu, Kohtla-Järve ja Viljandi järel seitsmendal kohal. See ei ole sportlik hasart, vaid pigem suur vastutus vallale,” lisas vallavanem.
Elanike järsu kasvu ajal on valminud kaks koolimaja ning aastal 2013 peab valmis saama uus algkool. Järgmisel kevadel, tõenäoliselt märtsis lisandub kaks uut munitsipaallasteaeda. Uus algkool on plaanis rajada Randverre. Vallavanema sõnul avatakse seal kolmeklassiline algkool kuue paralleelklassiga tõenäoliselt 2013. aastal.
“Lasteaia järjekorda me nulli ei saa,” arvas vallavanem. Paljud on mitmes järjekorras, n.-ö puhastatud järjekord on umbes 400 last.
Elanike arvude statistika selgub 1. kuupäeva seisuga. Veebruaris oli Viimsi vallas veel 20 elanikku vähem kui Rakvere linnas, 1. märtsi seisuga aga juba 31 inimest rohkem. Veebruarikuus registreeritud elanike seast selgus fortuuna abil see, kes rahvaarvu Rakverest ette viis. Kristiina Püttsepp sai vallavanemalt mälestuseks valla ajaloolise kaardi pühendusega ning kingituse sai ka Helani – MP3 mängija.
Viimsi valla kooliõpilaste arv(esimesse klassi astujad)
2010 – 256,
2011 – 254,
2012 – 278,
2013 – 302,
2014 – 307,
2015 – 298,
2016 – 307.
