Tervitused sünnipäevaks
Sinu vanust märgib päris ilus arv, selliseni võiks isegi jõuda. Oma praegust nime tean sind kandmas aga poole minu eluajast.
Ütlesin, et mul läheb hästi. Ega see vale ole, aga igas argipäevas ei käändu keel seda siiski kinnitama. Kui näen enda kõrval inimesi, kelle võimuses pole oma elukäigus midagi muuta inimväärsuse suunas, siis tunnen, et ka minul ei lähe hästi. Kui näen, et inimesed ei saa oma riigis tööd, tunnen, et mul ei lähe hästi. Kui noortel pole võimalik enam aru saada, kas õppida seda, mis meeldib, milleks on eeldusi või millises ametis võiks hiljem rohkem palka saada, siis tunnen, et mul ei lähe hästi. Miks mind küll ei veena valitsusliidrite väljaütlemised stiilis „meil läheb hästi-oleme parimad-majandus on tõusuteel"?
Küllap mul on midagi viga. Olen optimist. Hästi informeeritud, See tähendab - pessimist. Kellegi ütluse järgi pole pessimist muud kui hästi informeeritud optimist. Kes mind informeeris? Ise. Lugedes, kuulates, osaledes, elades. Kas see tähendab, et pessimistide kujunemise vältimiseks tuleks mitte huvituda, mitte osaleda... ?
Või on see lihtsalt keskeakriis? Uudiseid vaadates tunnen tülgastust, „Foorumit" kaedes tekivad meeleoluhäired, „Vabariigi kodanike" puhul sügelus. Siis veel „Zeitgeist". Mis toimub?
Millal sul keskeakriis oli? Kas riigi sellise vanuse juures on see üldse olnud või ootab alles ees? Sul on ju mitmesuguseid kriise olnud, küllap tead, kuidas neist välja tulla.
Loodan, et see minu kriis ka möödub. Praegu suudan rõõmu tunda oma tegemistest, perest, hobidest, aastaaegade vaheldumisest Eestimaal ja sellest, et ikka veel on neid inimesi, kes ühiskondliku teabega kaasnevaid nähtusid (sügelus, iiveldus jmt) ületades ümbritseva vastu huvi suudavad tunda.
Soovin sulle, et sa oma eas (inimese puhul väga kõrge) säilitaksid vaimse painduvuse, vitaalsuse, ja kindlasti ka füüsilise vormi. Palju õnne sulle sünnipäeval!
