Toimetaja veerg: Toila vald on jõudnud täismeheikka
õied ja munakoored teavad kevade suurt saladust,
millest nad salakirjas teatavad õrnale õhule.
Tuuletüdrukud korjavad vahtrapungadelt kastet
ja piiluvad kuldnokapuuri, et kasta seal titevarbaid ja kuulata elusädinat.
Jah, seda elusädinat kostub igal hommikul järjest rohkem ja rohkem. On ju käes aprill - jürikuu.
Aprill on Toila valla jaoks tähtis kuu - sünnipäevakuu. Tänavu möödub juba 18 aastat Toila vallale omavalitsusliku staatuse andmisest. Seega - palju õnne meile kõigile!
3 aastat tagasi kirjutasin, et 15-aastane omavalitsus on nagu teismeline, kes alles otsib oma rada ja teeb otsides ka vigu. Tänaseks oleme jõudnud täismeheikka ja nüüd peaks juba arukamaid mõtteid ja tegusid tunda/näha olema. Mis kellegi jaoks arukas ja asjalik tundub, eks see sõltub juba igaühe ootustest. Eks häid ja halvemaid päevi on iga täiskasvanu elus, nii ka vallas - vahel tundub, et asjad lähevad kohe väga hästi, teine kord jälle, et ühte või teist peaks tegema teisiti, paremini. Näpuga näitajaid leidub alati, heade mõtetega abimehi ei ole aga sugugi nii tihti abiks võtta.
Nagu juba traditsiooniks saanud, tunnustatakse valla aastapäeva puhul teenekaid ja valla heaks oma panuse andnud inimesi.
Sel aastal valiti Aasta inimeseks Jüri Eljas, kelle koostatud raamat „Voka arhiivides ja mälestustes" ilmus aastavahetuse paiku. Toila valla aukodaniku tiitel omistati tänavu kahele inimesele - Endel Pilderile postuumselt kogukonna arendamise ja eestluse hoidmise eest ning Maie Eljasele pikaaegse kultuuri- ja seltsitegevuse arendamise ning Toila valla esindamise eest. Endel Pilderi tänukirja ja meene võttis vastu tema abikaasa Elle Pilder.
Olgugi, et aprillikuu on naljakuu ja tavaliselt oleme ka oma lehes mõne vimka visanud, siis seekord on kõik, mis lehes ilmub, sulatõsi - nii et ridade vahelt ühtegi vigurit otsima ei pea.
Päikest!
