Oleme oma lehega seekord päris pika suvepuhkuse pidanud ja nüüd on taas aeg hakata meie vallas toimunust ja toimuvast rääkima/kirjutama.

Et suvi on nö "asja ette läinud", sellest annavad tunnistust pikemad ülevaated nii kultuuri- kui spordivaldkonnast. Üritusi on suve jooksul olnud mitmeid, usun, et igaüks on oma maitsele midagi leidnud. Ja kui ei ole, siis .... Jääb vaid üle meenutada Lauri Leesi sõnu, kes septembrikuu Elukirjas ütles: "Alati on olnud väiksem osa neid, kes vajavad süvakultuuri, ja suurem osa neid, kes vajavad massikultuuri. Osa ei vaja aga midagi."

Suvi tõi meie vallale ühe väga hea uudise - nimelt tunnistati Toila vald kõige heakorrastatumaks vallaks ja 14. augustil andis EV Vabariigi president Viljandis toimunud tänuüritusel vallavanem Tiit Salvanile ja heakorraspetsialist Piret Allerile üle ka vastava tunnuskirja. Kolme aasta järel toimus taas ka meie oma valla heakorrakonkurss.

Peagi saabuv oktoobrikuu algab nagu juba tavaks saanud eakate päevaga. Siinkohal meenuvad Ira Lemberi sõnad, et vanadusega on samamoodi kui lumega; sa tead, et ükskord see tuleb, aga alati algab sadu ootamatult; samas, kui lumi on maha sadanud, harjub sellega ju ruttu.

Küllap see nii ongi, ise ei oska seda olukorda veel hinnata. Aga enda ümber olevaid soliidses eas inimesi vaadates jääb küll üle imestada, kuidas nad iseendaga ja oma eluga hakkama saavad. Küllap nad on ka harjunud!

Oktoober toob endaga kaasa samuti juba traditsioonilised Täiskasvanud Õppija Nädala ja Raamatukogupäevad. Nii ühel kui teisel ajal on plaanis ka mõned üritused, mille käigus ehk natuke targemaks saab. Kuigi tegelikult õpime ja õpetame me kõik ju iga päev midagi. Iga kohtumine õpetab meile midagi, kui mitte muud, siis saame uues olukorras olles taas teada midagi vähemalt iseenda kohta. Nii et hoidke ikka silmad lahti ja meeled valla, küll siis tulevad ka uued teadmised ja kogemused...

Seniks ikka päikest!