Veel üks keel - muusika, on mind saatnud kogu elu. Isa oli arvestatav akordionist, ise laulsin 26 aastat Haapsalu meeskooris ja nüüdki veel ansamblis, sest koor kuivas kvartetiks kokku.

Aeg-ajalt olen end lasknud näitemängugi kaasa tõmmata.

Mälumängudes olen külatarkpea tasandil osalenud palju aastaid. Parim tulemus oli hõbemedal Haapsalu KEK-i meeskonnas mälumängusarjas „Meridiaan" II liigas. Seda korraldas veel Vana Habe Hardi Tiidus.

Mul oli suur au olla 6 aastat Eesti Meestelaulu Seltsi juhatuse liige. Viisin seltsi juhatuse ette mõtte, püstitada mälestussammas Gustav Ernesaksale. Läks aastaid, aega ja vaeva, ning Laulutaat saigi väärika koha Lauluväljakul. Nii hea on mõelda, et ka minul oli selles osa täita.

Tegelikult õppisin Luual metsandust, aga tegevmetsakasvatajat minust ei saanudki. Haapsalu KEK-is olin puidutsehhis aastaid saeveski meister, siis proovisin ülesmäge upitada kohalikku restaureerimisvalitsuse osakonda ja pöördelistel uue Eesti Vabariigi sünniaastatel sai minust eraettevõtja.

Olen juba 20 aastat jalatsikaupmees. Rikkaks pole saanud, kõhnemaks ka ei lähe! Juba üle kahekümne aasta elame perega suuresti oma kätega ehitatud eramus.

Minu metsandushuvi on tõusmas ca 120 puu- ja põõsaliigiga kollektsiooniaiaks. Rohkema jaoks pole kahjuks ruumi. Aga mõttelend ruutmeetreid ei vaja. Huumorisoon on ka olemas, väike küll, aga ikkagi oma. Balletti ei vaata ja joonistada ei oska. Paks ja aeglane, aga autoga sõidan sama kiiresti kui teisedki."