Tööturul on takistuseks täiskasvanute madal haridustase ja erihariduse puudumine

 (1)
Tööturul on takistuseks täiskasvanute madal haridustase ja erihariduse puudumine
Foto: Andres Putting

10. septembril toimus Põlva maakonnas Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni eestvedamisel täiskasvanuõppe seminar, kus arutleti uue täiskasvanuhariduse projekti üle, mis võtab fookusesse madala või aegunud kvalifikatsiooniga täiskasvanute koolitamise. Värska kultuurikeskuses toimunud seminarist võtsid osa nii Põlva maakonna täiskasvanuhariduse võtmeisikud kui ka Võru Täiskasvanute Gümnaasiumi esindajad.

Haridus- ja teadusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna peaekspert Kairi Solmann tõi seminaril oma ettekandes välja täiskasvanuhariduse suundumused ja peamised väljakutsed. Eestis on liiga suur osa tööealisest elanikkonnast ainult põhi- või üldkeskharidusega, omamata erialast ettevalmistust ning kutse- või kõrgharidust. 2011. aastal oli sellised inimesi 31 protsenti 25-64 aastastest, tõdes Solmann. Veelgi murettekitavam on asjaolu, et erialase hariduseta inimesi on palju just noorte seas: kui 45–54-aastastest oli erialase hariduseta 28 protsenti, siis 25–34-aastastest juba 34 protsenti. Lõuna- Eestis on noori erihariduseta inimesi rohkem kui mujal Eestis. Samuti iseloomustab Solmanni sõnul siinset piirkonda ka täiskasvanute väiksem motivatsioon uuesti õppima asuda. Samas on uuringute tulemused näidanud, et täiskasvanuõppes osalemine ei olene piirkonnast, pigem sõltub see isiklikest tunnusjoontest: haridustasemest, vanusest, emakeelest ja soost.

Tööturule vajatakse järgnevatel aastatel eelkõige kvalifitseeritud tööjõudu: oskustöölisi ja spetsialiste. Seetõttu on erialase hariduseta inimestel kesisemad võimalused ning seda näitab ka statistika. Erialase hariduseta, 15-74 aastaste seas, oli 2010. aasta andmetel töötu iga viies, samas kui kutse- ja keskeriharidusega inimeste hulgas oli töötuid vähem kui 18 protsenti ja kõrgharidusega inimeste hulgas umbes 8 protsenti.

Täpsemalt rääkis Põlvamaa tööjõu ja täiskasvanute õppe olukorrast töötukassa Põlvamaa osakonna juhataja Katri Mandel. Põlvamaa tööjõuturu olukorda vaadates näeb Mandel suure probleemina kasvavat tööpuudust noorte seas, kelle puhul on enamasti mureks vähene motivatsioon. Samuti rõhutati, et inimesed loobuvad koolitustest eelkõige transpordi probleemide, perekondlike põhjuste ja isikliku initsiatiivi puudumise tõttu.

Hea kogemuse tõi esile Setomaa valdade liidu tegevjuht Margus Timmo, kes rääkis Setomaa valdade näitel, kuidas kogukonnas õppimiseks ja arenemiseks motivatsiooni ning tegevustahet leida. Timmo sõnul on kõige olulisem, et kohalikud ise siinset elu ja tegevusi väärtustaks, sest kui kohalikud on vaimustunud, siis nad sellega toovadki uusi inimesi ja leiavad mõttekaaslasi.

Seminari teises pooles toimusid grupitööd. Kaardistati uue täiskasvanuhariduse programmi, mis keskendub madala või aegunud kvalifikatsiooniga täiskasvanute koolitamisele, sihtgrupid lähtuvalt Põlva maakonna vajadustest. Peamisteks küsimusteks sealjuures olid kuidas motiveerida madala haridustasemega inimesi uuesti
õppima ning kuidas nendeni jõuda. Lisaks analüüsiti võimalusi ja tehti ettepanekuid projekti teostajate osas.

Seminari korraldas Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras projekti AGENDA raames. AGENDA on Euroopa täiskasvanuhariduse valdkonna tegevuskava aastateks 2012-2020.