Töövarjupäeva eesmärk on anda õpilastele ülevaadet erinevate elualade esindajate tööst; eelneva kokkuleppe alu­sel veedab õpilane päeva jäl­gides mõne eriala töötaja töö­päeva ja saab seeläbi aimu, kas jälgitav ala võiks olla ka selline, millega võib-olla isegi tulevi­kus tegelema hakata. Kui gümnaasiumites on tavaks, et õpila­ne otsib endale ise asutuse, kes teda nõus on vastu võtma (ja selles vanuses teatakse ehk juba paremini mis ala täpselt jälgi­da soovitakse), siis põhikoolis on õpetajad ikka nõu ja jõuga abiks, ehk siis oskavad konk­reetsele lapsele temale sobivaid valikuid pakkuda ja aitavad kokkuleppeid sõlmida.

Meie töövarjupäev toi­mus sel aastal 3. novembril, ettevalmistused selleks alga­sid muidugi tunduvalt varem. Õpilaste poolt enim soovitud koht, kuhu töövarjuks minna, oli konkurentsitult päästeamet. Kahjuks ei saanud sinna kõik soovijad - mis on ka arusaadav; ega päästeamet kummist ole. Eelisõiguse said 9. klassi õpila­sed; kaheksandikel on järgmi­sel aastal uus võimalus. Ja nii­siis jagunesidki lapsed pärast laialijagamist järgmiselt: Pääs­teamet; Paide politsei; Kuma-raadio; Kuma foto; Järvamaa Haigla; Eesti Piimandusmuu­seum; Stora Enso Imavere sae­veski; Imavere kõrts; varjutada sooviti ka rekkajuhi argipäeva, see viimane kujunes ka piki­maks varjupäevaks.

Mida siis lapsed hiljem ise arvasid?

Mulle selline amet meeldib ja tahaks ise ka sellisel ametil töötada. Plaanin minna õppi­ma päästjaks vist. Aga selle töö juures on halbu asju ka, üks vahetus kestab 24 h. Aga töö ise­enesest on huvitav.

Seda tööd saab õppida töö käigus, see o n hea ja hea o see ka, et töö on tasuv ja tööaeg kin­del.

Mina arvan, et oli tore ja ar­van, et hakkan ise ka kokaks.

Kui mina hommikul tööle läksin, siis mind pandigi restau­reerima. Natuke puurimist ja hõbedast värvi, tegin nii päris mitu asja ära. Lõpuks räägiti minuga seal veel igasugu as­jadest ja küsiti paar küsimust ja siis seadsingi sammud kodu poole. Kokkuvõttes arvan, et see töö on huvitav, kuid ise sel alal päris töötada ei tahaks.

Tutvusin terve haiglaga ja nägin palju erinevaid protse­duure. Kogu üritus mulle väga meeldis ja sain palju aimu, mida tulevikus teha tahaksin.

Inimesed olid seal väga sõb­ralikud ja võtsid meid lahkelt vastu. Saime patrulliga kaasas sõita, mis oli väga põnev. Pi­dime ka poest ühe joodiku ära viima ja peatasime kinni kiiru­seületaja. Meile näidati politsei­varustust, politseikoera ja seda, kuidas patrullitakse. Sain palju uusi asju teada. Mulle meeldis töövarjupäev väga.

Täname kõiki lahkeid vas­tuvõtjaid ja töövarjupäevale kaasaaitajaid. Ja eks siis hiljem näha ole, kes sellest päevast enim inspiratsiooni ammuta­sid.