Tormiliselt arenev Peetri saab kahe aasta jooksul mitu miljonirajatist

 (58)
Tormiliselt arenev Peetri saab kahe aasta jooksul mitu miljonirajatist
Peetri linnulennultFoto: Rae Sõnumid

Võib liialdamata väita, et Peetri alevik ja selle ümbrus on kujunenud Eesti üheks kiiremini arenevaks ja atraktiivsemaks piirkonnaks. Ehitustööd, milles iga Tallinna-Tartu maanteed mööda sõitev inimene võib oma silmaga veenduda, käivad täie hooga. Peetri ülikiire areng on aga pannud elanikke küsima, kas omavalitsus võiks varsti taotleda linna staatust, kas praegune roheluse ja peresõbraliku elukeskkonnaga magnetina elanikke meelitav territoorium jääb selliseks või pääseb maksvusele kinnisvaraarendajate paks rahakott.

Kui 2003. aastal elas Peetris veel pisut üle 700 inimese, siis seitsme aastaga on elanikkond rohkem kui kolmekordistunud. 1.jaanuari seisuga on Peetri oma kodukohaks määranud ligi 3900 inimest.

Arengu ja planeeringute eest vastutav Rae abivallavanem Priit Põldmäe väidab aga, et tegelik elanike arv võib olla kolmandiku võrra suurem ehk üle viie tuhande. „Tänapäeval vaadatakse, milline omavalitsus paremaid hüvesid pakub,“ on Põldmäe kriitiline. „Meie Rae vallas töötame selle nimel, et pakkuda soodustusi pikaaegsetele elanikele.“

Põldmäe soovitab inimestel kannatust varuda. „Peetri on omaaegne küla, mis hakkas tänu logistiliselt soodsale asukohale kiiresti kasvama,“ meenutab Põldmäe. „Et infrastruktuuri järele aidata, pidi esmalt tekkima kriitiline arv maksumaksjaid. Ühel hetkel hakkas aga inimesi massiliselt tulema. Eelmisel aastal registreeriti Peetrisse ühel perioodil nelja kuuga 200 last.

Nii kiiresti pole võimalik näiteks koole-lasteaedu ehitada. Peab rõhutama, et Peetris tuleb kogu infrastruktuur ise rajada. Eriti kärsitud on Tallinna magalarajoonidest tulnud inimesed, kes soovivad saada samasuguseid teenuseid nagu linnas. Nad ei anna aga endale aru, et Tallinnas on ühe hektari kohta palju rohkem maksumaksjaid kui Rae vallas.“

Rae valla elanikul töökohad kodu lähedal

Alates 1946. aastast Peetris elav Villu Lauri mäletab hästi, kuidas piirkond koosnes kõigest kümmekonnast majast. Kohal, mida praegu kaunistavad kool ja lasteaed, laiusid veel mõnikümmend aastat tagasi aia- ja karjamaa. 78-aastane Lauri kinnitab, et tema pole seda tüüpi inimene, kes vanu aegu taga nutab.

„Olen progressiivse suhtumisega,“ märgib Lauri. „Koos ehitustegevusega tuli külla elu juurde. Praegu elab siin juba teine ja kolmas põlvkond. Nüüd on kauplus, apteek, postkontor ja kütusetankla väga lähedal. Julgen öelda, et enne oli elu hullem – leiva järel pidi käima Mõigus või Sikupillis.“

Peetri tormiline areng on pannud vallajuhte pead murdma mitmete probleemide kallal. Põldmäe andmetel toovad argipäeviti umbes paarkümmend bussi Rae valda tööjõudu sisse, kuid Rae valla oma inimesed sõidavad tööle Tallinna. Põldmäe on märganud, et hommikuti toovad bussid siia spetsialiste tootmisettevõtetesse, kuid ära sõidab siit jõukam kohalik elanikkond. Tartu maantee erinevad ristmikud on pendelrände tõttu hommikuti ja õhtuti tugevasti üle koormatud.

„Peaksime edaspidi panustama kõrgepalgalistele töökohtadele. Rae vallas pole praegu klassikalisi büroohooneid. Võib-olla tulekski kaaluda „pilvelõhkujate“ ehitamist Tallinna ringtee ümbrusse, et kõrgelt haritud inimesed ei peaks iga päev Tallinna vahet sõitma,“ viskab Põldmäe mõtte õhku.

Vallavanem Mart Võrklaev kinnitab, et esmapilgul ulmelisena näivat ideed on tõepoolest omavahel arutatud, aga see ei puuduta Peetri piirkonda. „Rukki tee ala juures, kus praegu käib Smarten Logisticsi uue logistikakeskuse ehitus, on huvitav nurk. Oleme just seda kohta silmas pidanud, kuhu võiksid kerkida kas just pilvelõhkujad, aga huvitavad büroohooned kindlasti, sest ligipääsetavuse osas saab see nurk olema väga hea,“ kõneleb Võrklaev, lisades täpsustuseks, et kõnealune ala asub Lehmja külas.

Elamusspordikeskus, äripark, uus kool, vabaajakeskus ...

Loe veel

Selle ja järgmise aasta jooksul valmib Peetris mitu olulist ehitist, mis piirkonnaelu oluliselt elavdavad. Praegu käivad Tallinna-Tartu maantee ääres Peetri äripargi ja elamusspordikeskuse ehitustööd. Euroopas ainulaadne ning rahvusvahelistele tippnõuetele vastav elamusspordikeskus valmib novembriks. 3,7 miljonit eurot maksvas ja 3660 ruutmeetri suuruses keskuses hakkavad paiknema BMX-krossitreeningrada, skate-park, trampliinid, võimlemisala, poroloonbasseinid ning drop-in atraktsioon, mida saab kasutada freestyle-suuskade, lumelaudade, rulade, BMX-rataste ja mägiratastega. Samuti tehakse ettevalmistavaid töid rahvusvahelistele nõuetele vastava BMX-krossiraja ja betoonist skate-pargi rajamiseks.

Põldmäe sõnul täiendavad elamusspordikeskus ja sinna vahetusse lähedusse ehitatav Järveküla Kool üksteist. 2016. aasta septembris avatavasse õppeasutusse tuleb raamatukogu, spordisaal ja spordiplats. Projektis on ette nähtud ka ujula võimalus. Vallavanem Mart Võrklaev lisab täpsustuseks, et ujula ehitamise otsus seisab selle taga, kas Compakt Kinnisvara võtab enda peale plaanitud ujula ehitamise Peetri vabaajakeskusesse. Kui see peaks nii minema, siis ilmselgelt kaob vajadus Järveküla Kooli juurde ujulat ehitada, vastasel korral ehitab vald ujula koos kooliga ise.

Uus kool tuleb ajakohane

„Kindlasti saab Järveküla Kool olema nüüdisaegse õppesuunitlusega. Eraldi ruumid tulevad ka huvialakoolile, mis annab suurepärase võimaluse õpilastel ka hobidega tegeleda,“ toob Võrklaev esile olulise lisaväärtuse. Lastevanematele, kes kardavad, et võsukeste koolitee kujuneb ohtlikuks, võib öelda, et hirmudel pole alust. Juba tänavu valmib kergliiklustee Peetri tuuleveskist koolini, järgmisel aastal ühendatakse see lennujaamani viiva kergliiklusteega ja aastal 2017 lisatakse sellele lõik Assakuni.

Arendaja pani silma peale juba kümme aastat tagasi

See pole aga kõik. Juba sel suvel lüüakse kopp maasse Peetri kooli ja lasteaia juures, kus kinnisvaraettevõte Compakt Kinnisvara alustab vabaajakeskuse rajamist, kuhu koondatakse paljud teenused alates tervishoiust ja sportimisvõimalusest kuni toidukaupluseni. Järgmise aasta sügisel avatava ja 6–7 miljonit eurot maksma mineva Peetri Keskuse arendaja Compakt Kinnisvara juhatuse liige Maik Teiv näeb ehitise järele suurt nõudlust.

„Peetri alevik on Tallinna südalinnast vaid seitsmeminutilise autosõidu kaugusel asuv kiiresti arenev piirkond, mille perspektiivi hindasime väga kõrgelt juba kümme aastat tagasi, kui Compakt Kinnisvara sai loodud,“ ütleb Teiv. „Ülemiste ristmiku ehitustööd ja Rae valla toetus infrastruktuuri rajamiseks piirkonda on andnud kiire tõuke nõudluse kasvuks teenuste järele, mida meie keskus pakub. Lisaks viitavad selgele vajadusele keskuse järele faktid, et elanike arv kasvas Peetris möödunud aastal kümme protsenti ning seal paikneb praegu umbes 6000 inimese kodu.“

Lasnamäe-tunnet Peetrisse ei taha!

2007. aastal Peetrisse elama tulnud, kuid tänavu mais esialgse plaani kohaselt mõneks aastaks koos abikaasa ja kolme lapsega Sydneysse kolinud Heleri Kukk märgib, et piirkond peaks jääma madala hoonestusega alaks.

„Suuri kortermaju ei peaks Peetrisse lubatama, sest see tekitaks nn Lasnamäe tunde. Samas arvan, et nii hea asukohaga piirkonnas oleks palju tahta, et ehitustegevust ja elanike kasvu pärsitaks. Ometi võiks vallajuhid arvestada, et Peetrisse jääks piisavalt parke ja rohelust, et elukeskkond jääks arendustest hoolimata hubaseks ja kenaks,“ soovitab Heleri Kukk.

Tema abikaasa Martin Kukk, kes juhib jätkuvalt Peetris registreeritud pinnakattematerjalide maaletoomise ja müügiga tegelevat ettevõtet, pakub, et Peetri ja Tallinna piir hägustub. „Jääme Peetrit meenutama kui suurepärase asukohaga ilusat ja arenevat elurajooni. Piirkond on väga turvaline ning ilusate ja heade lasteaedade tõttu ideaalne valik lastega peredele,“ lisab Martin Kukk.

Neli aastat Peetris elanud, kuid 2013.aastal töökohustuste tõttu Tartumaale Ülenurmele kolinud endine tippvõrkpallur Argo Meresaar meenutab, kuidas ta koos naisega Rocca al Mare kaubanduskeskuse juures üüripinnal elades „oma pesa“ otsis. „Viimsi langes kohe meie valikust välja, sest mul toimusid treeningud Audenteses ja polnud tahtmist mitu korda päevas läbi linna sõita. Peetri tundus elukeskkonna ja kesklinna läheduse poolest sobiv koht olevat. Lapsed saavad õues ka iseseisvalt mängida. Tegime tehingu kiiresti ära,“ räägib Meresaar.

Nüüdse lõunaeestlasena Tallinna tulles viskab ta maanteel sõites alati silmadega oma endisele elukohale pilgu peale. „Näha on, et kogu aeg kerkib midagi,“ viitab Meresaar hoogustunud ehitustegevusele. „Tundub, et infrastruktuuri aidatakse elanike arvu kasvule järele.“