Torud maas, teed taastatud ja lapsed hoitud
Vähe on neid Saku elanikke, keda üldse ei puuduta sellel aastal alanud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni trasside ehitus. Ehitusega kaasnevad ebamugavused - ümbersõidud, mudased teed, müra, vibratsioon - on paratamatud, ehkki küsitavusi tekitab, kas töö parema organiseerimisega oleks võimalik kõike valutumalt korraldada. Kindel on, et projekti maa alla jääv osa saab valmis 2012. aasta lõpuks. Arengukavas on teede ja tänavate taastamine planeeritud aastatesse 2014-2015. Kas see on mõistlik ajastus? Ilmselt oleks otstarbekas kavandada projektijärgne tänavate taastamine vahetult torustike kaevetööde järel, st kui kaevetööd toimuvad aastatel 2011-2012, siis teetööd peaksid toimuma 2012-2013. Selline ajakava võimaldaks omavahel seotud tööd ellu viia kompleksselt, see oleks mõistlik nii majanduslikust kui tehnilisest aspektist ja tagaks lõppkokkuvõttes Saku aleviku elanikele-maksumaksjatele parima tulemuse. Taastamist vajavad nii kõik üleskaevatud teed kui muud töö käigus kannatada saanud lõigud. Seejuures tuleb tagada, et tööettevõtja, kel teede taastamise kohustus, ei püüaks seda teha võimalikult odavate vahenditega. Korraliku aastakümneid kestva tee rajamiseks peab olema põhjalikult läbimõeldud projekt, piisav eelarve ning tellijapoolne terava silmaga armutu järelevalve.
Väikelastega perede mureks on lasteaiakohad - neid praegusel hetkel kõigile soovijatele ei jätku. Leevendust oodatakse lasteaia Päikesekild renoveerimis- ja ümberehitusprojektist. Renoveerimine on arengukavas planeeritud aastasse 2013, kuid selle võiks ära teha kohe. Samas võiks mõned aastad oodata kapitalimahutustega 4-rühmalise korpuse juurdeehitusega: rahvastikuprotsesside analüüs ei anna kindlustunnet, et selline investeering pikemas perspektiivis targaks osutub. 2011. aastal on toimunud järsk sündimuse langus, mille saabumist ka demograafid prognoosinud. Peamisteks põhjusteks on 1990. aastatel sündinud ligi kaks korda väiksemate põlvkondade jõudmine sünnitusikka, samuti see, et 2000. aastate nn edasilükatud sünnid on ära toimunud. Seitsme kuu statistika põhjal on Eestis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga sündinud 9,2% lapsi vähem, Saku vallas on kaheksa kuu vastav näitaja aga anomaalselt suur - vähenemine ligi kolmandiku võrra. Kuna hooneid ehitatakse aastakümneteks (-sadadeks), oleks otstarbekas vaadata pisut pikemat aega ning langetada võimaliku juurdeehituse otsus arengukava hilisema korralise ülevaatuse käigus.
Et olukord lastehoidu vajavate perede jaoks saaks siiski soodsa ja kiire lahenduse, võiks Saku vallas lapsehoiutoetuse tingimusi leevendada ning maksta toetust kõigile 1,5 kuni 3-aastaste laste vanematele, kes ei soovi lasteaiakohta, sõltumata kuludokumendi olemasolust. Võimalus kodus olla on väikelapse füüsilisele ja vaimsele tervisele soodne, sotsialiseerumine muutub arengupsühholoogiliselt lapse jaoks oluliseks alates kolmandast eluaastast. Vajalikud lisaressursid selle meetme rakendamiseks saaks lasteaia juurdeehituse planeeritud jooksvate kulude eelarvest.
Niisugust korda rakendatakse juba mitmes omavalitsuses ja see võimaldab paindlikumalt reageerida nii lasteaiakohta vajavate laste arvu muutustele kui ka vanemate soovidele erinevate lapsehoiuvormide osas.