Transpordikorraldaja: nõudepeatus on bussijuhi vastutulek ja vastutus
Eesti Elu portaalis ilmunud Keile Lehe lugejakiri, mis rääkis marsruuttaksode peatustega seotud segadustest, leidis kommentaariumis elavat vastukaja. Lugejad tõid välja veel probleeme, mis seotud Harjumaal sõitvate väikeste bussidega, mida rahvasuus siiani marsadeks ja kutsikateks kutsutakse. Inimesed on harjunud, et väikeses kohas võib juhilt küsida ka nõudepeatust, et saada maha võimalikult oma kodu lähedal. Ajad on aga muutunud, marsast on saanud väikebuss.
„Marsruuttaksot, kui sellist enam ei eksisteeri, on Harju maakonnas liiniloa alusel teenust osutav bussiliin ehk kommertsbussiliin. Tegemist on bussiliiniga, mida teenindatakse olenevalt siis kas väike-, normaal- või liigendbussiga. Bussiliinile kehtivad kõik põhinõuded: peatumine peatustes, piletimüük, sõiduplaanist kinnipidamine, bussijuhtide koolitus jms. Marsruuttakso nimi on jäänud inimeste sõnavaras kasutusse juba enne ühistranspordiseaduse jõustumist toiminud marsruuttaksode teenusest," ütles MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskus sõitjateveo spetsialist Kadri Krooni.
Peab peatuma kõigis märgistatud peatuses
Kommentaariumis väljendasid inimesed segadust, nimelt ei mõistnud paljud, millised siis ikkagi on need peatused, kus väikebuss peatub:
„Sõitjate olemasolul peab kommertsliin peatuma kõigis maakonnas liiklusmärgiga 541a tähistatud peatustes ning Tallinna haldusterritooriumil peatustes, milles on antud peatumisõigus. Täpse ülevaate liinide kohta leiad siit. Maakonnaliinide alt valides Harjumaa ja siis näiteks liin 177. Iga liini puhul on märgitud peatuste loetelu koos peatustest väljumise kellaajaga," selgitas Krooni.
Bussijuht võib teha nõudepeatusi, kuid omal vastutusel
Krooni sõnul ei pea sõitja lehvitama ega tegema muid liigutusi, et bussijuht teda märkaks. „Samas on sõitjad ise juurutanud selle, et nad annavad bussijuhile oma olemasolust märku ja seda on väga raske muuta. Samuti ei tohi buss mööduda peatusest, milles on peatumiskohustus, teises ega kolmandas sõidureas," ütles Krooni.
„Täna on ühistranspordiseaduses sätestatud, et peatused liinil määratakse sõiduplaaniga. Kui buss peatub väljaspool ette nähtud peatusi, siis on see bussijuhi vastutulek ja vastutus. Maakohtades on see ühelt poolt väga mõistlik, kuid kindlasti ei peaks see toimuma ristmikel jm kohtades, kus tekitatakse liiklusohtlik olukord. Samuti ei ole see mõistlik, kui sõitjal on bussipeatus nägemisulatuses ja ta nõuab/soovib peatust oma kodu teeotsas. Linnatingimustes on peatumisõigus ainult peatustes," lisas ta.
Kadri Krooni nendib, et bussijuhtide käitumine on aeg-ajalt probleeme tekitanud. Näitena toob ta just peatusest ilma peatumata möödasõidu. „Juhime ettevõtetele tähelepanu nende bussijuhtide käitumise ja teenindamise osas," ütles Krooni.
Loe ka artiklit: Bussijuhi vastutulelikkus võib lõppeda trahvi ja vigastustega
