Laekumiste jätkuv paranemine oma­valitsustes peegeldab majanduse ae­glast, kuid siiski järjekindlat taastu­mist. Kuid tulude jõudmist masueel­sele tasemele ei ole siiski toimunud.

2007.a. näitajad on küll mõne aja eest ületatud, kuid 2008.a. taseme­ni laekumised endiselt ei ulatu. Kui arvestada ka vahepeal mõjunud ula­tuslikku inflatsioooni, siis võib öel­da, et suur osa omavalitsustest on si­suliselt 2006.a. tasemel. Vaid osadel valdadel ja linnadel on seis parem.

Luunja valla eelarvesse laekus ük­sikisiku tulumaksu lõppenud aastal kokku 1 810 793 eurot, mis on 214 630 euro (13,4%) võrra rohkem kui 2011.a. Kasvu tingis nii töötasude tõus kui ka maksumaksjate arvu suurenemine vallas.

Võrreldes 2011. aastaga kasvas kõi­kide Eestimaa valdade ja linnade tu­lumaksu laekumine keskmiselt ligi 8% võrra. Suurim tõus oli oodatult Harjumaal 9%, väikseim Läänemaal 5%.

Tartumaal oli kasv 6%, mis jagunes omavalitsuste lõikes väga ebaüht­laselt. Võrreldes eelneva aastaga said enim tulumaksu juurde Tartu vald (kasv 14%) ning Luunja vald (13%). Rea lõpetab Rõngu vald, kus laeku­mine koguni vähenes 4% võrra.

Tartu maakonna suuri erinevusi pee­geldab tulumaksu laekumine ühe elaniku kohta. Eestimaal keskmiselt laekus 2012.a. 488 eurot tulumaksu ühe elaniku kohta. Seejuurees on vahed märkimisväärsed: Harjumaal oli see näitaja 594, Ida-Virumaal 347 eurot, moodustades vaid 58% Harju­maa omast.

Tartumaa näitaja 485 eurot on üsna riigi keskmise lähedal. Meie maa­konna „jõukaimaks" omavalitsu­seks on jätkuvalt Ülenurme vald, kus laekus 617 eurot elaniku kohta. Luunja vald (493 eurot) ületas pisut riigi keskmist, kuid jäi veidi maha Tartu vallast (507) ja Tartu linnast (500 eurot).

Samas on Peipsiääre valla vastav näitaja 163, Piirissaare vallas 193, Kallaste linnas 226, Meeksi vallas 294 eurot. Seega on tulude vahed maakonna siseselt uskumatult suu­red - üle 3 korra.

Omavalitsuste detailsemate finant­snäitajatega on huvilistel võimalik tutvuda Rahandusministeeriumi ko­dulehel www.fin.ee alajaotuses ko­halikud omavalitsused.