Tunnustust väärt: Kurmo Piirsalu juhib osavõtjaterohket ja aktiivset Noorte Kotkaste rühma
Kes ei tahaks, et tema pojast kasvaks mehine mees, iseseisev oma otsustes, lahke ja viisakas, keda võib usaldada, kes on abivalmis ja kaitseb nõrgemat, on töökas ja visa, aus sõnas ja teos ning kes armastab oma kodu ja isamaad. Just neid omadusi püüab Noorte Kotkaste organisatsioon salgakoondustel, rühmade ja malevate korraldatud laagrites ja matkadel poistes arendada. Selle organisatsiooni liikmeks võib astuda iga poiss 8. eluaastast alates, kes on Eesti kodanik, kes tunnustab ja järgib noorkotkaste seadusi ja kombeid ning armastab oma isamaad.
Võhma linnas tegutseb spordi, laulu, tantsu, käsitöö ja paljude teiste noortele tegevust pakkuvate huviringide kõrval ka selline, mis aktiivse füüsilise tegutsemise kõrval sisendab huvi ja armastust meie ajaloo, maa ja rahva vastu. See on Sakala maleva Noorte Kotkaste Võhma rühm. Rühma tegevust juhib alates 2007. aastast Kurmo Piirsalu.
Kuidas kõik algas?
1999. aastal astus Kurmo Kaitseliitu ning mõne aja pärast tegid organisatsiooni Viljandimaa piirkonna juhid talle ettepaneku luua Võhmasse Noorte Kotkaste rühm.
Üllatav on, et Kurmo ei osalenud ise noorena üheski huviringis, selgituseks ütleb ta, et temale huvipakkuvat ringi tol ajal lihtsalt ei olnud. „Spordipoiss ma ei olnud ja rahvatantsuringi minna ei tahtnud. Laulukoori katsetele kutsuti küll, aga olles üht-teist ette laulnud, järgmisesse proovi enam ei kutsutud." (Naerab).
Enda sõnul meeldis talle tol ajal väga metsas uidata ning ta ei kahtlegi, et sarnase organisatsiooni nagu Noorte Kotkad olemasolul oleks ta just seal kaasa löönud.
Küsimusele, kuidas ta olematu huviringi kogemusega hiljem rühmajuhi vastutusrikka ülesande vastu võtta julges vastas ta, et oli enne Kaitseliidu üritustel käinud ja teadis, mis teda ees ootab.
„2007. aasta kevadel kutsusin kokku huvitatud poisid ja alustuseks võtsime osa teiste rühmade laagritest. Sügisest alustasin juba oma laagritega."
Uhkusega lisab ta, et esialgu astus rühma liikmeks 10 poissi, kuid nüüdseks on neid kokku 27. Eriliselt valmistab talle rõõmu, et esimesed 10 kotkast on siiani aktiivsed ja osalevad kõigil üritustel. Need, kes vanuse poolest kotka east väljas, osalevad vabatahtlikena.
„Osavõtjate arvu ja aktiivse tegevuse poolest väärib rühm äramärkimist ka maakondlikul tasandil," lausus Ain Laane, kes on Kaitseliidu Sakala Maleva Noorte Kotkaste noorteinstruktor.
Võhma Noored Kotkad ja nende tegevus
Kurmo sõnul on rühmas aktiivsed poisid, kellele meeldivad Noorte Kotkaste tegevused, kellel on huvi ajaloo ja sõjanduse vastu, mõned soovivad asuda õppima sõjakooli ning mitmel on soov astuda Kaitseliitu.
Siiani huvitavamate tegevuste hulka loetleb rühma juht Aegna, Pakri ja Naissaare 5-päevaseid laagreid, mis olid matkade rohked, ajalooliselt ja looduse poolest väga huvitavad. Siselaagrites toimuvad tantsukursused, kunsti- ja käsitöötoad ning palju muud huvitavat. Alati oodatud ja populaarsed on ka metsalaagrid, mida korraldatakse koostöös Kaitseliidu ja vabatahtlikega.
Sõbrad ja koostöö
Kurmo peab vajalikuks toonitada, et tema töös on olulisel kohal koostöö erinevate asutuste ja vabatahtlikega. Oma laagrite planeerimisse ja läbiviimisse kaasab ta usaldusväärseid sõpru ja väljaõppinud spetsialiste.
Üks nendest, kes vastab mõlemale kriteeriumile, on Toomas Taimre. Toomas on Kaitseväe Peastaabi Situatsioonikeskuse operatiivallohvitser. Kaitseliidu liikmeks astus ta isa eeskujul 1993. aastal ning olles väljaõppinud instruktor osaleb tihti vabatahtlikuna Võhma Noorte Kotkaste tegevustes.
Koostööd Kurmoga iseloomustab ta järgmiselt: „Kurmo on see, kellel on idee ja mina aitan seda reaalselt teostada. Umbes nii, et tema on arhitekt ja mina ehitaja."
Kõrvaltvaatajale võib ehk tunduda, et mis selles laagris siis nii keerukat on: seljakott selga ja metsa, natuke püssiga täristamist ja koju tagasi. Toomase sõnul on aga Noorte Kotkaste laagrite ettevalmistamine aeganõudev ja keeruline protsess: „Kui plaan paigas, tuleb vajalikud dokumendid täita - täpsed päevakavad, transport, toitlustus, eelarve, terviselehed, maaomanike nõusolekud jne, alles siis, kui paberid korras, võib seiklema asuda."
Toomasel jätkub Kurmo tegevuse kohta vaid kiidusõnu. Tavapärasel humoorikal moel sõnab ta: "Selle kambaga, keda mõnikord eksikombel meie kauniks järeltulevaks põlveks nimetatakse, ei ole tegelikult üldse lihtne metsas mässata ja see, et tema seda teha viitsib, viitab vist mingile kiiksule tema DNA-s, tavalised inimesed ei tee selliseid asju."
Tõsisemalt rääkides toob ta Kurmo ühe hea omadusena välja võime luua rühmas salliv õhkkond. Erinevas vanuses poistel on kõigil oma ülesanded, kõik on võrdsed ja kõigil on ka võrdne vastutus ja privileegid.
Toomas tõdeb: „Oskus kaasata poisse Noorte Kotkaste tegemistesse ja panna neid särasilmil tegutsema nõuab parasjagu karismaatilisust ja seda Kurmol jätkub."
Hea sõber Imre Tsõmbalov on see, kelleta ükski laager ei toimu. Imre on samuti kaitseliitlane ja vabatahtlikuna hoolitseb laagrites inimeste ja varustuse transpordi eest. Igapäevaselt veoautojuhina töötav Imre leiab oma vähese vaba aja juures võimaluse laagrites kaasa lüüa ning Kurmo sõnul on see hindamatu panus.
Oskus teha koostööd näib olevat üks omadustest, mis Kurmo tegemistele atraktiivsust lisab. Küsimusele, kui lihtne on leida vabatahtlikke, vastab ta, et siiani tal sellega raskusi pole olnud: „Olen lihtsalt isiklikult inimeste poole pöördunud ja abi palunud, võib olla olen osanud õiged inimesed valida." Nii näiteks on siselaagrites kunsti- ja käsitööringi juhendanud Natalja Remmer ja Heli Lehis.
Vabatahtlik ja tänulik
Kurmo teeb rühmajuhi tööd vabatahtlikuna ning olenemata sellest, et töökoormus ulatub 300 tunnini aastas, ei heida ta palga puudumist kellelegi ette, vastupidiselt nimetab ta mitmeid inimesi ja asutusi, kellele ta abi eest tänulik on.
Kõige juures peab Kurmo üheks olulisemaks osaks oma tegevuses linna toetust: „Kui Võhma linn ei toetaks, jääksime me väga paljust ilma," ütleb ta konkreetselt. Enamasti võimaldatakse bussitransporti. Kultuurimaja ruume lubatakse siselaagriteks kasutada.
Kurmo ei salga, et on ka loobumismõtteid mõlgutanud, kuid küsimusele, kuidas tal siiani jõudu ja jaksu jätkamiseks jagub, vastab ta lihtsalt: „Ma tean, et poisid ootavad ja loodavad minu peale, neil on huvi ja pealehakkamist, see annab ka mulle jõudu edasitegutsemiseks."
Võhma Linnavalitsus esitas Kurmo Piirsalu Viljandimaa Aasta noorsootöötaja kandidaadiks.
_____________________________
Võhma abilinnapea Aare Järvik:
Kurmo Piirsalu tegeleb Võhmas noorkotkastega juba viiendat aastat. Tema tegevusest ja ajaloohuvist on paljud poisid innustust saanud ja mitmelgi noorel on tekkinud soov valida sõjaväelase elukutse.
Kurmo ümber on kogunenud grupp noori, kellega koos korraldatakse militaristlikke laagreid, ekskursioone, tantsukursuseid ja palju muudki. Oma noortele ürituste korraldamisel teeb ta hea meelega koostööd erinevate inimeste ja asutustega ning on alati valmis ka ise teistele abiks olema. Kurmo Piirsalu on väärt tunnustust mitte üksnes noorte kotkaste elu korraldamise eest, vaid ka selle eest, et tänu tema tegevusele on Võhma poistel huvitav ja seiklusterohke vaba aja veetmise võimalus.