Turba kooli direktor Regina Multram: „Märksõnaks on koostöö.“
Miks otsustasid kandideerida Turba Gümnaasiumi direktoriks?
Olen töötanud Turba koolis juba 2000. aasta sügisest. Esimesel aastal olin küll väikese koormusega religiooniõpetuse õpetaja ja töötasin samal ajal ka Haapsalu Vene Gümnaasiumis. Teisest õppeaastast tulin põhikohaga Turbasse tööle ja lisaks ainetundide andmisele sain endale klassi juhatada (2001. aastal 5. klass - 28 õpilast). Varsti leidsin endas jõudu ja tahtmist kaasa aidata ka huvijuhina. Alates 2010. aasta kevadest olin huvijuht täiskohaga. Need aastad Turbas on olnud väga mitmekülgsed. Olen õppinud koolielu toimimist erinevate külgede pealt. 2007. aasta sügisel alustasin haridusjuhtimise õpinguid Tallinna Ülikoolis. Praktilised kogemused, erinevad rollid aastatega Turba koolis ja õpingutega omandatu olid kindlasti ühed suurimad faktorid, mis kandideerimisotsuse tegemisele kaasa aitasid. Kindlasti pean ütlema, et ka mitmed kaastöötajad julgustasid mind kandideerima. Aastatega olin näidanud, et mulle läheb Turba kool korda. Kandideerimist soodustas ka teadmine, et Turba koolis ja Nissi vallas on töötajaid, kes tahavad koostööd teha ja on valmis oma aega ja teadmisi panustama.
Millised on Sinu meelest Turba Gümnaasiumi tugevad küljed ja mis on peamiseks puuduseks?
Turba Gümnaasiumi tugevuseks pean seda, et kool on määratlenud huvigrupid ja olemas on ka koostöövõimalused. Olulisteks huvigruppideks on lapsevanemad, hoolekogu, vilistlased, KOV, lasteaed, naaberkoolid, sõpruskoolid, muusikakool, kultuurimaja ja kohalikud firmad. Tugevuseks on ka olemasolevad tugiteenused: parandusõpe I-II kooliastmes; kõneravitunnid I-III kooliastmes; pikapäevarühm I kooliastmes. Koolis on aktiviseerumas õpilasesinduse ja hoolekogu töö.
Kooli tugevuseks on edukad õpilased, kes on esinenud maakondlikel aineolümpiaadidel ja konkurssidel. Kooli õpilaste poolt valmistatud kunsti- ja käsitööde tase on väga kõrge ja neid on eksponeeritud nii maakondlikel kui ka vabariiklikel õpilastööde näitustel. Võistlustele ja konkurssidele valmistavad õpilasi ette oma ala spetsialistid. Tugevate spetsialistide käe all saavad Nissi valla õpilased laulda lastekooris ja osaleda erinevates spordiringides (korvpall, võrkpall, kergejõustik).
Parendamist vajab koostöö erinevate huvigruppidega. Kooli personali teadlikkus ja personali osalemine sisehindamise protsessis vajab samuti parendamist. Kooli arendustegevusse tuleb kindlasti kaasata kõik koolitöötajad, lapsevanemad ja õpilased.
Millised on Sinu lühiajalised ja pikaajalised eesmärgid, arendades Turba kooli?
Meie eesmärgid koolina sellel õppeaastal on järgmised: põhiväärtuste • kujundamine: austa oma kodukohta, pea lugu kaasõpilastest ja austa vanemaid inimesi; Kuivõrd on Sinu meelest hädavajalik Turba kooli jätkamine gümnaasiumina?
• kooli õppekava ja ainekavade arendustöö;
• koostöö tõhustamine erinevate huvigruppidega;
• puudumiste ja hilinemiste järjepidev kontrollimine.
Usun, et kogukonnale on oluline ja perspektiivikas keskharidust andev kool. Küsimus on - millisel viisil on võimalik jätkata? Haridusminister Jaak Aaviksoo arvab, et gümnaasiumide arvu vähendamise küsimus ei kao niipea ja ehk oleks parem, kui selle lahendamise võtaks riik enda kanda.
30. augustil rääkis minister Vikerraadio saates "UudisPluss", et me oleme täna olukorras, kus vähem kui 30 000 last õpib enam kui 220 gümnaasiumis, samal ajal kui kutseõppeasutusi enam-vähem sama õpilaste arvuga on vaid 30. "Nii et siin on mõtlemise koht. See ei ole mitte kümme protsenti, vaid kakskolm korda on vaja koolivõrku koomale tõmmata, et tagada niisugune kvaliteet, mis oleks ühtlane kogu Eestis," märkis minister.
16. septembril astus ministeerium juba järgmise jõulise sammu: ministeerium leiab, et riigilt kohalikele omavalitsustele eraldatav haridustoetus peaks jagunema sihtotstarbeliselt põhikooli- ja gümnaasiumiastme vahel. Hetkel kehtiva korra kohaselt eraldatakse omavalitsustele toetust põhi- ja gümnaasiumihariduse korraldamiseks ühe summana. Ettepaneku järgi ei saa enam põhiharidusele mõeldud vahendeid kasutada gümnaasiumihariduse rahastamiseks ja vastupidi. Erandite tegemine on võimalik kohaliku omavalitsuse põhjendatud taotluste alusel. Ministeeriumi konkreetseid ettepanekuid arvestades tuleb koolil koos omavalitsusega läbi arutada, millised on edasiliikumise võimalused. Kas on võimalik jätkata keskhariduse andmist (toob kaas omavalitsusele suured rahalised kohustused), mida on tehtud aastaid, või tuleb teha valulik otsus põhikooli kasuks?
Turba kooli tulevikku ei saa otsustada kool üksi, oluline on avatud diskusioon omavalitsuse ja kogukonnaga. Üks võimalus kooli elus kaasa rääkida on lastevanematel üldkoosolekutel osalemine. Selle õppeaasta üldkoosolek toimub kolmapäeval, 28. septembril kell 19:00.Curriculum VitaeNimi: Regina Multram
Sünniaeg ja -koht:
28.12.1976, Haapsalu
Haridus:
2007 -... Tallinna Ülikool, magistriõpe - Hariduse juhtimine
2003- ... Tartu Ülikool, bakalaureuseõpe - Ajalugu
1996-2000 Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar, bakalaureus
Teoloogia, lisaeriala religiooniõpetaja
Täiendkoolitus:
Pean tähtsaks elukestvat õpet ja seetõttu kogu oma töökarjääri jooksul olen ennast pidevalt täiendanud. Viimastest koolitustest pean oluliseks SA Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS Kaasamiskoolitust ja Tallinna Haridusameti assessori koolitust, millele järgnes kahel aastal võimalus olla Tallinna Haridusasutuste Kvaliteediauhinna konkursil assessor ja juhtassessor.
Lisainfo:
1995-1996 Lapsehoidja ja koduabiline Ameerika Ühendriikides väliseestlaste peres
1999 Kaplanite ja reservkaplanite orientatsioonikursus KOK-4, omistati sõjaväekaplani eriala ja reservohvitseri lipniku auaste
2000-2001 Kodutütarde Lääne ringkonnavanem
2001-2009 Klassijuhataja
2001-2009 Õpilasmaleva juhendaja Nissi vallas
2003-... Eesti Seksuaaltervise Liidu koolituskeskuse Amor koolitaja
2005-2009 Turba Gümnaasiumi sotsiaalainete komisjoni juht
2007-2011 Tallinna Ülikoolis magistriõppes läbitud üle 240 tunni haridusjuhtimise aineid (lõputöö lõpetamisel).
