Türi minevik: raudtee tõi pöörde Türi ajaloos
Enne raudtee ehitamist, 19. sajandi lõpul, oli siin vaid kirik, mõned talud, kõrts, kihelkonnakool, apteek, arst ja surnuaed. Esimesed elumajad kerkisid Lokuta küla põldudele, kus on siis praegu asula vanim linnaosa.
Pööre Türi ajaloos tuli 1900. aastal, mil asuti ehitama Tallinna-Viljandi raudteed.
Viimane kavatseti viia läbi Paide, kuid mõte leidis tookordsetelt Paide raehärradelt niivõrd tugevat vastuseisu, et selle vastu purunesid kõik kavatsused ja plaanid. Soodsa majandusliku olukorra kasutas ära Laupa mõisnik von Taube, kelle eestvedamisel ehitati raudtee ja kiriku lähedale puupapivabrik. Samal ajal hakati ehitama ka vabrikutöölistele ühetoalisi korteriga töölismaju. Tekkis n-ö vabrikuküla. Raudteeta Paide siiski ei jäänud - üsna varsti ehitati raudtee haru Türilt Paidesse ja hiljem pikendati Tamsaluni.
Tänu raudtee ja vabriku ehitusele suurenes elanike arv, arenes elamumajandus ja väikeettevõtlus. Linna asusid elama käsitöölised ja asutati ärilisi ettevõtteid. Peamised tööandjad olid raudtee ja paberivabrik, kuid tööd saadi ka Vöhrmanni telliskivi- ja keraamikatehases, jahu- ja saeveskites. Vöhrmanni telliskivitehas asus paar kilomeetrit Tallinna poole ning oli oma aja suurim ja täiuslikem Järvamaal.
1917. aastal ühendati Türi ümbruse külad aleviks ja see hakkas kandma Türi alevi nime. Esimesed tänavad said nimed: Suur-Pärnu, Väike-Pärnu, Paide, Viljandi, Jaama, Vabriku, Vaino. Sajandivahetusel oli Türi arenev keskus, elanike arv kasvas ning tekkis vajadus oma koolihoone ehitada. 1924. aastal õnnistati sisse riigilaenu abil ehitatud koolimaja, esimene oma maja. Seniajani oli õpitud üürimajades. Algkooli kõrval alustas siin tööd vastavatud Türi Alevi Aiamajandusgümnaasium.
Alevi alguseks oli Türil Tarvitajate Ühisus, Vabatahtlik Tuletõrje Ühing, tegutses laenu- ja hoiuühisus, naisselts, muusikaselts, piimatalitajate ühisus. 1925. aastaks oli Türil juba 259 maja. Alevi elanike arv küündis enne linnaks saamist 2100-ni.
1926. aasta 2. juulil sai Türi vabariigi valitsuse otsusega linna õigused. Linna omavalitsuse ülesandeid asus täitma senine alevivalitsus, linnapea kohuseid endine alevivanem Hindrek Lenk. Esimeseks linnapeaks sai 1927. a August Laas.
1930. aastate linnavalitsuse üks tähtsamaid ülesandeid oli planeerida linna, rajada teid, puiesteid, haljasalasid. Linnapea Johannes Lagge eestvõttel valmis linna plaan. Türi pidi kujunema parkide ja puiesteede, suurte aedade ja madala hoonestikuga aedlinnaks. 1935. aastast valiti linnapeaks Ants Viirmaa, abilinnapeaks Johann Luukas. Aastaks 1936 vähenes linnas elanikkond 100 võrra, ulatudes 3119-ni. Maa-ala oli veidi suurenenud, olles nüüd 821 ha, tänavaid oli 50, kinnistuid 1937. aastal 314. Ants Viirmaa oli linnast oma ettekujutus, kus Türi tuleks muuta suvituslinnaks, jõeäärne ala peaks jääma suvilate ja villade linnaosaks, seal võiks olla rannamaja, kus kuulata muusikat ja nautida kellaviieteed. Linna saabuvad teed olgu puiesteed, metsatukad kujunegu parkideks. Tuleb kõrvaldada inetud eesaiad ja teha korda kõnniteed. Eks ole nüüd lugeja otsustada, kas nii ka läks!
