Türi valla eelarvestrateegia – mis see on?
See on oma valla, linna rahaliste vahendite planeerimine järgmiseks neljaks aastaks. See neli aastat on minimaalne aeg. Vastu võtma - kinnitama peab volikogu selle hiljemalt septembri lõpuks. Omavalitsustel on kohustus vastu võetud eelarvestrateegia omakorda saata Rahandusministeeriumile hiljemalt 15. oktoobriks.
Türi Vallavalitsus on seaduse valguses ka koostanud valla järgmise nelja aasta - 2013 kuni 2016 eelarvestrateegia. See käib kindla vormi alusel, mille detailsus on ette kirjutatud. Põhimõtteliselt on tegemist järgmise 4 aasta eelarve planeerimisega.
Kuna KOFS jõustus juba 2011. aasta alguses, siis on riik piisavalt palju põhjendanud, miks omavalitsused peavad seda tegema. Seaduse tahe on, et ka omavalitsused hakkaksid oma rahalisi tegevusi pikemaajaliselt planeerima.
Tegelikult on seda ennegi tehtud. Kui vald või linn koostab arengukava, siis on ju loomulik, et seda kavandatakse pikemaks ajaks kui üks aasta. Sama ka laenuvõtmisel. Meie käest tahavad pangad saada pikemaajalist nägemust, kuidas meil rahadega läheb ja kas me ikka jõuame laenud tagasi maksta. Ka igasugused projektid, kus nõutakse eelnevalt rahade planeerimise prognoose, et tagada omaosalused eelarvetes. Jne. Seega ei ole mitmeaastane finantsplaneerimine omavalitsustele midagi nii väga uut. Kuid siiski on eelarvestrateegias ka täiesti uusi momente. Kui omavalitsus koostab eelarvestrateegiat, siis ta peab oskama planeerida oma tulude laekumist võimalikult reaalselt ja kulude täitmise nii, et see nii ka läheks. Eelarvestrateegia esimeste aastate tulude laekumist ja kulude täitmist on kergem prognoosida. Kaugemas perspektiivis me lihtsalt ei tea, mida maailma ja Euroopa majandus meile pakuvad. Majanduse käekäigust sõltub laekuvate maksude hulk.
Türi valla eelarvestrateegia käis vallavolikogus nn esimesel lugemisel ja pannakse valla veebilehele üles, et kõik meie elanikud saaksid seda lugeda ja oma arvamusi avaldada. Kui tuleb ettepanekuid ja märkusi (neid kindlasti tuleb), siis vallavalitsus vaatab need üle. Vajaduse korral tehakse muudatusi eelarvestrateegias ja loodetavasti vallavolikogu võtab siis selle septembri viimasel kolmapäeva ka vastu.
See on eelarvestrateegia protsessi pool. Mida see aga endast sisuliselt kujutab?
Eelarvestrateegias on valla tulude poolel prognoositud kasvu u 2-3% aastas. Suures osas on selle tõusu taga füüsilise isiku tulumaks, mis on meie eelarves kõige suurem tulu. Järgmistel aastatel on selleks tõusuks (laekumise kasv) prognoositud 5% aastas. Sellise kasvu aluseks on riigi prognoosid, mis lubaksid isegi 8% -st kasvu. Türi valla 2012. aasta tulumaksu laekumine on praegu 8 kuuga +6% eelmise aastaga võrreldes. Seega ei tohiks nii väga üle +5% prognoosida.
Kuna teised suuremad tulu liigid - maamaks ja tasandusfond suure tõenäosusega vähenevad, siis jääbki keskmine tulude kasv 2-3% aastas. Tulude väga tagasihoidlik kasv ei luba ka kulusid tõsta.
Pigem tuleks, silmas pidades fiskaalpoliitika alustugesid, hoida kulude kasv lausa ühel tasemel. Kindlasti ei tohiks vald prognoosida tulude ja kulude võrdset kasvu! Veel vähem kulude kiiremat kasvu kui tulude puhul. Seda on selleks vaja, et meie valla investeerimise võime paraneks. Eelarvestrateegias on kohustuslik lahter - välja arvutada valla omafinantseerimise võime koefitsient. 2012. aastal on see vallas väga väike ja vallavalitsus on võtnud sihiks eelarvestrateegias seda iga järgmise aastaga kasvatada. Täna on valla eelarvega selline seis, et piltlikult läheb see kõik, mis tuludest tuleb, meie tavakulude katteks. See tähendab, et investeeringuteks on oma vahendeid äärmiselt vähe. Vajalikud investeeringud tehakse ära projektitoetustest ja laenudest.
Järgmistel aastatel see nii edasi kesta ei saa. Vallal on arengukava investeeringutes lähiaastatel kavas mitu suuremahulist investeeringut, mis loodetakse küll enamikus katta välisrahadega, kuid nendega kaasnevad suured omaosaluse kohustused.
Kui eelarve omafinantseerimise võime ei parane, siis kannatavad allasutuste eelarved, seadusega pandud kohustused saavad täidetud vähemkvaliteetselt (ütleme, et puudulikult).
Näiteks tänavavalgustus, teede heakord jne. Pidades seda seisu silmas, võime öelda, et mõni sektor, kus vahendeid on piisavalt, on need saanud mõne teise sektori arvelt!
Et seadusega pandud kohustuste täitmine oleks kvaliteetne ja valda rahuldav, tuleb sinna eelkõige rohkem rahalisi vahendeid suunata. Paraku on täna seis selline, et see ei ole võimalik enne, kui ei tehta mõnda olulist otsust („ebapopulaarset"). Me peame oma kulud üle vaatama, üritama teha kärped ja saama sellega vahendid investeeringuteks.
Enam ei aita see, kui me võtame eelarves ette kõik read ja kärbime iga-ühelt ühe vitsaga näiteks 2-3%. Üsna selge on, et nüüd tuleb mõnda eelarverida hüppeliselt vähendada või see üldse eelarvest kaotada. Midagi teha ei ole - tasakaal peab olema. Kui on tahtmine saada juurde omavahendeid, siis saab see sündida ainult raskete otsuste abil.
Tuleb tunnistada, et selline dilemma ei ole ainult Türi valla probleem. Enam-vähem kõik Eesti omavalitsused maadlevad probleemiga, et raha juurde saada. Samuti on rasked sündima vajalikud otsused. Sellise pingelisuse tekitas meile majanduse langus. Kuigi kõik näitajad lubavad majanduse kasvu, on kõik prognoosijad ühel meelel, et sellist „pidu", nagu oli 2007-2008 enam ei tule, kus tulud kasvasid aastaga 15-20%!
Eelarvestrateegiaga on tegelikult astutud ka esimene samm valla 2013. aasta eelarve koostamiseks. Eelarvestrateegia ei ole mingi tühine dokument, millel ei ole kaalu ja mis kohe lauasahtlisse rändab. Selle alusel pannakse paika järgmise aasta eelarve põhinumbrid. Selle pärast on vallavalitsus väga pikalt ja põhjalikult arutanud järgmise aasta tulude ja kulude mahtu, et ei juhtuks nii, et kui kahe kuu pärast viime 2013. aasta eelarve vallavolikogule läbivaatamiseks, on see oma sisult hoopis teine kui eelarvestrateegias.
Valla eelarvestrateegia on üleval valla veebilehel ja ootame valla kodanike aktiivset panust selle veel paremaks muutmisel.
