Turismispetsialist Pekka Linnainen: Soomet ja Eestit on raske tülli ajada
Kirde-Eestis ja Kagu-Soomes on ühesugused mured: odavnenud rubla ei lase turistidel Venemaalt endises mahus naabermaakondadesse reisida. Milline on pilk lahe tagant soomlaste “rassismile”, suhetele Venemaaga ja kehvale seisule majanduses üldse, küsime estofiilist turismispetsialistilt Pekka Linnainenilt, kelle tutvus Ida-Virumaaga ulatub juba kaugesse 1979. aastasse, kirjutab Põhjarannik.
Äsja kirjutasite Facebookis, et teile ei meeldi Helsingin Sanomate (HS) eestlastele hüüdnime otsimise üritus. Millega oli tegu?
HS tõdes, et soome keeles pole eestlastele üldist hüüdnime, ja nii ongi. Meil pole ka nalju eestlastest, aga on rohkesti rootslastest ja venelastest. Eesti pole soomlastele eriline naljaasi ja eks ajaleht seda tahtiski oma lugejaküsitlusega uurida. Aga tulemus polnud tõesti meeldiv. Nagu tagasisidest tunda, artikkel kas vihastas soomlasi või tekitas piinlikkust. See viimane fakt ongi juhtumi positiivne sõnum eestlastele.
Mind tekst hämmastas ning tundsin ka järjekordset pettumust ajakirjanduse pärast. Ajalugu ei tohi muidugi unustada, aga parema meelega oleksin lugenud keeleteaduslikul lähenemisel põhinevat artiklit. Minule oli uudis, et [Soome] meremehed on kutsunud oma kolleege kuraditeks. Arusaadavalt meeste omavahelise suhtlemise käigus tekkinud väljend. Samamoodi on “perkele” ammu tuttav Soome kaubamärk.
Eestis samal ajal naljatati, et mis oleks Soomes juhtunud, kui HS oleks küsinud näiteks, kuidas nimetada mustanahalisi või venelasi. Kas Soomes on adutav mõningane rassism eestlaste suhtes?
Võrdlus on hea ja see kinnitab HSi artikli läbimõtlematust. Erinevus on muidugi selles, et venelastele ja mustanahalistele hüüdnimesid jagub. Keel ja keeleline tolerants muutuvad ajaga. Iga asja ei tasu siiski rassismiks tembeldada. Pool miljonit soomlast läksid 1960. aastatel töö järele Soomest Rootsi. Praegu võiksime kutsuda neid majanduspagulasteks. Kas Rootsi oli rassistlik riik, kui ta neid vastu võttis? Kindlasti oli elu võõra kultuuri keskel raske, eriti lastel, kellele on oluline sarnaneda eakaaslastega. Kindlasti said nad oma päritolu tõttu kogeda igasugust kiusamist ja solvamist, mis kiirendas identiteedi kadu. Rootsi oli tollal heaoluriik, mis võeti Soomes eeskujuks. Tänu sellele negatiivne emigratsioonivool 1970. aastatel katkes.
Olen kindel, et eestlased kogevad ka praegu Soome töökohtadel ja koolides kiusamist. Samas olen kindel, et toimuva põhjal ei saa midagi üldistada soomlaste “rassismi” ega viha kohta eestlaste vastu, vaid see kõneleb lihtsalt üksikute inimeste vastikust käitumisest. Hetkeolukord johtub paljuski Soome kehvast majandusseisust ja koondamistest. Sama käitumist saavad tunda mustlased, venelased ja ka soomlased ise. Kriimustuse pärast muretseb see, kes haavata pole saanud. Soome pole rassismist vaba, aga seda, mida see tähendab inimese argielus, on parem küsida somaallaste või mustlaste käest.
