Tutvume kodukoha ajalooga

Pärimusaasta on edukalt käima läinud. Kogusse jõuab järjest rohkem õpilaste poolt kirjutatud uurimustöid Misso ajaloo kohta. Et me ei unustaks oma ajalugu, tutvustan seda oma järgnevates kirjutistes.

Siret Leeland Vastseliina Gümnaasiumist on kirjutanud uurimustöö „Edgar-Laimon Voss - maalikunstnik Võrumaalt". Kunstiajaloolane ja -kriitik Mai Levin on nimetanud teda kui huvitavat tundmatuks jäänud kunstnikku, kes vajab laiemat tutvustamist. Tema elus on olnud kaks loomeperioodi: esimene hõlmab 1960-1970ndaid aastaid ja nimetati päikseliseks ajajärguks ning 1980-90ndaid, mis olid pilvisemad. Esimest iseloomustasid säravad värvikontrastid, energiline vormilihtsus, teist aga leebe põhjamaine valgus, mahedad värvid. Edgar oli üks Johannes Võerahansu lemmikõpilasi nii instituudis kui Tartu Kunstikoolis.

Õlimaalide kõrval viljeles Edgar õlipastelle. Nimetaks „Samarkandi motiive" (1968) ja pisut groteske, muhedalt naiviseeriva joonega kujutatud töömeeste gruppe (1966-68). Nad on lihtsad, poseerimata nagu fotograafi kaamera ees. Muhedalt on ta kujutanud oma isa viljapõllu taustal „Isa portree" (1968). Kunstniku lätlastest vanemad - ema Vilma ja isa Arnold - omasid Misso külas Põdrametsa talu. Mai Levin avaldab arvamust, et kunstniku juured mängisid tähtsat osa tema väljakujunemisel, ning uued tuuled teda kaasa haarata ei suutnud. Kümmekonna aasta jooksul kunstielus aktiivselt osalenuna taandus Voss areenilt, jäädes EKABLi koostajatele kahe silma vahele. Ise maalis ta edasi. 1980-ndatel laad muutub, kujutades nüüd maastikku „Sääre tirp" (1981), „Kassari kadakaväli" (1985), „Tärkma küla" (1986). Hiiumaa motiivid võimaldasid edasi anda vabaduse- ja avaruse tunnet, võluvat loodust.

Edgar Voss suri Missos 20. detsembril 2002. aastal.

Tervikuna on võimalik seda kaasahaaravalt kirjutatud tööd lugeda raamatukogus, samuti on kättesaadav Mai Levini artikkel „Edgar Voss - maalija 1960ndatest".