Ühe aia loomise lugu, mis on meele rõõmsaks teinud
„Kui 2013 oktoobris sisse kolisime, panin kohe kase alla mulda kolm tulbisibulat, et kevadel oleks, mida oodata. Varakevadel uurisin põhjalikult, milline on krundil muld ja kuhu sobiksid peenrad. Selleks et peenrad istutamiseks valmis saada, kulus paar kuud,“ kõneleb Signe, kes kaevamise ja peenarde ettevalmistamise tööde ajal sai tuttavaks nii mõnegi naabriga. „Aia tagant mööduvad inimesed soovisid ikka sõbralikult jõudu, mõni neist peatus ja jäi juttu ajama,“ meenutab Signe esmaseid tutvumisi.
Lisaks uutele tutvustele muutis kaevamistöö põnevaks maapõuest välja tulnud vana hobuseraud, mis seisab nüüd kenasti pererahva kapis riiuli peal. Ju siis selles kandis on kunagi põldude harimiseks hobuseid rautatud. Kuid ilmselt pole siinkandis hobused mugulate kasvatamiseks aiamaad kündnud, sest enamasti on Kuldala kandis muld raske ja toitainetevaene. Signe meenutab, et oma aia tarbeks tuli tal korduvalt mulda juurde tellida. „Sealhulgas Tallinna Vee mulda, kus kasvavad hästi roosid, mis aga mõne teise taime jaoks on liiga rammus.“
Peenardesse istutatud taimed on Signe soetanud enamasti Eesti puukoolidest. „Aga palju taimi olen toonud maalt oma ema aiast. Mõned taimed on ostetud ka suurematest aianditest, näiteks tänavapoolsed elupuud,“ kirjeldab aednikutööd armastav Signe.
„Olen enne taimede soetamist teinud põhjaliku uuringu iga taime kohta ning arvestanud puude istutamisel nende hilisema suuruse ja kasvukiirusega. Aias on kõik puud valitud sellised, mis ei kasva üle viie meetri. See on selleks hea, et suureks kasvades ei hakkaks need päikest varjama.
„Taimede istutamisel olen arvestanud ka naabritega ja üle aia ikka teada andnud, kelle aia äärde midagi istutan. Tuleb ju arvestada, et jasmiini lõhn ikka üleaedsetele sobiks.“
Signe aias on kahe aasta jooksul küll peenrad valmis saanud, aga alati leiab ta seal tegemist. „Nüüd tuleb juba ümber teha, juurde istutada või siis sootuks välja kaevata. Kõige mõnusam on aga oma aias ilusat suveilma nautida,“ ei salga Signe.