“Eks see kingitus ole mõnes mõttes hinnaline küll,” nõustus Aroga kingi tegija, Kuressaares elav 76-aastane Eda Väli. “Naturaalset koljut ei saa ju kusagilt osta ning sellise ebatavalise kingituse võib üks kool saada ehk kord sajandis.”

Väli ise sai kolju kingiks 1960-ndate algul Tartu ülikooli arstiteaduskonnas õppides. Kuna neljandal kursuse kohtumeditsiiniloengutes tekkis selle valdkonna vastu huvi ja kuna raha oli ka tarvis, läks saarlasest tudeng vanas anatoomikumis asunud kohtumeditsiini kateedrisse laborandiks. Samal ajal hakkas ta valmistuma eksperditööks. “Tegin lahanguid ja kõike muud, mis tarvis,” märkis Väli.

1963. aastal tehti anatoomikumis asunud muuseumis inventuur ja muuseumi eakas kuraator kinkis ühe mahakandmisele läinud koljudest Välile. “Arvan, et see kolju oli vanahärra enda tehtud preparaat, sest seda hoidis ta eriti,” lausus Väli.

Eaka muuseumikuraatori sõnul kuulunud kolju ühele noorele naisele, kes olevat nn esimese vabariigi ajal metsast surnuna leitud. Kuna naise isikut ei õnnestunud kindlaks teha, saadeti surnukeha kohtumeditsiinilisele lahangule ning jäi vanasse anatoomikumi, ülikooli käsutusse.

Loe pikemalt  Saarte Häälest.