Seda ikka joonel, mis lähtub Lääne-Virumaalt Väike-Maarja vallast Pandivere kõrgustiku kolmanda kõrgusega (146 m) mäetipult Ebaverelt ja lõpeb tavapäraselt Saaremaal Pihtla vallas Kaali järve kandis. Ehk Kaali meteoori aastatuhandete tagust ja 221 kilomeetri pikkust teekonda pidi.

Valgu ja Velise kandi rahvas süütas seekord mälestuslõkke ja 12 nn lapi küünalt neljandat korda, kohaks sai valitud selle joone 94. kilomeeter valla kagusoppi jääva Paisumaa küla jõekaldal Tooma talu maadel.

Velise Muinsuskaitse Seltsi Aidaraamatusse pani end kirja 26 osalejat. Huvilisi oli kohale tulnud Päärdust Paisumaani ja isegi mitmed Paisumaa suveelanikud Tallinnast. Ühiselt meenutati seiku seoses Lennart Merega ja nauditi varakevadet kogu oma täiuses - Valgu jõe Kääru sillalt võis jälgida jääpankade kihutamist Kasari poole. Eks teatud varakevadisust, mõtteerksust ja mängulusti kandis endaga alati kaasas ka Lennu Taadu.

Seda energiat läheks vaja nüüdki, et olla üle nn masu väsimusest ja leida üles koostegemiseväge, mida ka termini sünergia all tuntakse. Eks ees ootavad talgudki saavad ikka ühistegevuse (kevadisest) lustist toimuda. Suur tänu Tooma talu peremehele Eero Praksile, kelle kokku kantud lõkketulest ja piknikulauast kokkutulnud osa said. Tervitused- teated märgutuledest tulid meile vanalt Läänemaalt veel Vigala vallast Avaste mäelt ja Virtsu Tuulepargist. Mitmed pered üle Eestimaa märgivad seda õhtut küünalde süütamisega.

Märjamaa vallas tehti märgutuld päris esimest korda Märjamaal kirikuväravate juures 2006. a märtsi lõpul.

Saarlastel „maandus" meteoriit seekord Kaali Trahteri kaminas - seda peegelduseks bürokraatlikule otsustusele lõkke teemal. Loodame, et järgmise aasta märtsikuu viimasel reedel süttivad märgutuled traditsiooniliselt maastikus - ikka linnustes, külaplatsidel, jaanitulekohtades ja kiigemägedel.