Uhtna naiskoor pidas 5. sünnipäeva
Kaks ansamblit ohvriks toodi,
Uhtna laulukoor nii loodi.
Eesmärk ühine neid sidus - Üheshingamise pidu.
Selle nimel tehti tööd, lauldi päeval, lauldi ööl ...
Õigusega väitsid kooriliikmed, et koori erilisus seisneb energilisuses. Me teeme kõike tulihingeliselt ja suure sisemise särtsuga. Eriline on seegi, et kooris laulavad koos erinevate põlvkondade esindajad. Seega jätkub kollektiivile nii noorusliku sära kui ka kogemust ja elutarkust.
Laul teeb teatavasti rinna rõõmsaks. Uhtna naiskoor on aja jooksul kasvanud ja kosunud. Selge see, et tublidus ilma tööta ei tule. Lisaks lauljatele oli see suurepärane elamus koori dirigentide Elina Peri ja Mirja Marksoni teene. Aitäh teile selle eest!
Järelpärimisest selgub, et igal kooriliikmel on lauluga omad suhted. Siin mõned näited: Maila Peri: „Laulmine on mõnus hobi ja töömurede unustamine. On suur rõõm, kui peale pikka harjutamist kõik koos esimest korda kokku laulda proovime ja see hästi kõlab.
Eesti lugudest pean oma lemmikuks ilmselt „Ta lendab mesipuu poole" ja „Vana vaksal", välismaa omadest midagi Frank Sinatralt. Kuigi me oleme alguse saanud suhteliselt väikesest külakohast, on praeguseks meil lauljaid ka kaugemalt.
Nii olengi tuttavaks saanud inimestega, kellega muidu poleks kohtunud. Meie kooril on hea maine ja ka sõprade sõbrad leidnud tee meie juurde. Lisaks oleme me muidugi erakordselt andekad ja kiired õppijad."
Taivi Kask: „Muusika on minu elu. Olen laulnud nii kaua, kui end mäletan. Laul tuli minu juurde ehk isegi emapiimaga. See on saatnud mind maast madalast. Elina on mind laulma õpetanud. Mudilaskoor, lastekoor, hiljem naiskoor.
Lisaks laulmisele muusikakool ja rahvatants. Nii on see pisik külge jäänud. Tänaseks päevaks on laulmine kaasa toonud väga palju erilisi ja häid mälestusi. Igal laulul on oma lugu. Igal laulul on oma emotsioon. Iga kontsert on mälestus, mida keegi meilt võtta ei saa. Juba lastekooris sai minu lemmikuks Tõnis Mägi „Koit". Väga võimas laul! Eriti ühendkooride esituses laulukaare all.
Elan ju nüüdseks Uhtnast omajagu kaugel, ent ikka tõmbab mind neljapäeviti Uhtnasse. Mis saaks olla veel parem kui ühendada võimalus laulda ja suurepärane seltskond?"
Rita Jalast: „Minu jaoks laulmine on nauding, teeb tuju kohe heaks, kui see peakski halb olema.
Kummalisel kombel olen ikka vahest mõelnud, et ei jaksa pärast pikka ja väsitavat tööpäeva lõppu laulma minna, kuid lauluproovist koju tulles olen jälle energiat täis ja väsimus on kadunud. Laulmine on nagu ravim kehale ja hingele.
Ma mäletan ennast laulmas mudilaskooris. Õppisin siis Kiltsi 8-kl koolis. Õpetajaks oli minu jaoks suur ja tõsine meesõpetaja, A. Kasemaa. Teismelisena olin ansamblis solist ja laulnud ka kooris.
Kui Uhtnasse elama tulin, hakkasin laulma tollases segaansamblis. Kui kolhoos lagunes, jäin laulmisest eemale. Viis aastat tagasi kutsus Elina mu laulma ja teatas, et soov on minna ka laulupeole. Andsin ilma mõtlemata kohe jaatava vastuse."
Mirja Markson: „Laulmine tähendab minu jaoks igapäevast tööd lastega, otsin lastele laule, laulan neid, teen valikuid. Ka mu oma lapsed laulavad kodus olles palju ja nad naudivad seda. Nad ütlevad sageli ka mulle, et laula meile, siis kuulavad hoolega ja jätavad meelde. Hetkel on mu lemmikuks A. Pärdi „Ukuaru valss". See lihtsalt on imeline.
Erilised oleme sellepärast, et meil on tõeliselt vahva seltskond ja väga andekad tüdrukud. Paljud neist ei tunne nooti, aga laulavad nagu kulda - nad jätavad oma häälepartiid meelde.
Laulu juurde olen jõudnud juba lapsepõlves, kui lasteaias ja koolis pidi üritustel esinema. 2011. aasta maiskuus käisin Sõmeru keskusehoones kuulamas Uhtna pasunakoori ja Uhtna naiskoori ühiskontserti ning publiku seas olles mõtlesin, et miks mina veel seal ei laula? Võtsin kätte ja helistasin Elinale.
Tema oli suurima heameelega nõus mind oma ridadesse võtma. Võib olla saame 10 aasta pärast rääkida juba Uhtna segakoorist? Aga võib olla tegutseb paralleelselt edasi ka Uhtna naiskoor? Ei me ette tea, ...."
Elina Peri: „Laulmine on minu jaoks üks eneseväljendusvõimalusi. Koorijuhina tunnen, et see on vahva väljakutse.
Ühte kindlat lemmiklaulu ei ole. Praegusest kavast läheb eriti hinge „Ilmapuu lävel", aga meeldivad kõik laulud, millel on ilus sõnum ja kaunis meloodia.
Laulmas käiakse erinevatest Virumaa paikadest. Lauljaid on Moelt, Injust, Rakverest, Rägaverest, Sõmerult, Ubjast, Kohalast, Uhtnast. Palju on kooris meie kooli vilistlasi.
Laulu juurde jõudsin pigem hilja, sest alustasin muusikategemist pillimängijana. Muusikakooli aegadest meenuvad ühiselamus „öölaulupeod", kus sai laulda oma lõbuks paljude väga andekate muusikutega: vennad Urbid, Indrek Kalda, Ants Mattiisen jt. Sealt vist selle n-ö pisiku saingi.
Uhtnasse tulles pandi fakti ette, et tuleb hakata õpetama tööveteranide segakoori. See oli esimene kogemus koorijuhina."
Aastaid 5 vaid on teil pikkust, rõõmus meel on teie rikkus. Ihu see ja hinge toidab, laululust on teie hoida
