Ülenurme Muusikakool uues kuues ehk nööbi külge õmmeldud kuub
Vana tarkus ütleb: „Inimesed, kesarmastavad muusikat, ei saa olla halvad”. Muusikaarmastus on niivõrd paikapanev üldväärtushinnanguteloomisel, et enamus muusikaõppest hoolivatest lastestõpib enamasti oivikutena ka üldhariduses, teeb sporti,osaleb aine- ja huviringides. See tagabki mitmekülgseja täiusliku hariduse noortele, kelle nimel me elame ningkes peaksid hakkama edasi üles ehitama Eesti Vabariikitulevikus, meie oma keele ja kultuuri jätkusuutlikkuses,harituna, mitmekülgselt.
Seega ei saa alahinnata alatasustatud võimalusilaste harituse nimel tulevikule, meie kõigi tulevikule riigis,kus laulu- ja tantsupeod, musikaalsus on üks osarahvuskultuurist ja selle suutlikkusest end taasluuaühiskonnas, kus hoolimatus, ükskõiksus, lugupidamatus, tänamatus on saamas mõõdupuuks paljudesühiskondlikes hinnangutes. Paljude eestimaalasteväärtusetusetunnetus ja kibestumine põhinevad üldlevinud tõel, et riik lõpeb Tallinna piiril Mõigus ja ülejäänuon vaid „kah riik”. Ei taha sellega nõustuda, sest Tartuon eelkõige ja siiski Eesti vaimupealinn, kus on Euroopaüks vanim klassikaline alma mater; kust on algusesaanud laulupeod ja esimene kutseline teater. Samashinguses on ka kogu Tartumaa ja tema vallad. Parakuon riik pannud omavalitsustele küll kohustuse tagadavõimalused, samas selleks vahendeid andmata ja seeei soosi küll kuidagi meie tulevikupildi arenemist.
Seda tänuväärsem on panus inimestelt, kes hoolivad ning ei väsi, inimestelt, kes toimetavad ja toimivadkohalike omavalitsuste piiratud võimaluste nappidesvõimalustes. Seda suuremaks tuleb hinnata võite jatehtud tööd selles valdkonnas – eelkõige aga meieendi jaoks me oma koduvallas.
Ülenurme Muusikakool on asutatud 1.septembril1989.a.
Juba algusest peale on ÜMK olnud ruumi- javahenditepuuduses, pruukides oma väheseid ruumeÜlenurme Gümnaasiumi heatahtlikkusest ja armust.Kitsad on olnud nii õppeklasside võimalused kui kaõpilaste ja õpetajate abiruumid. Sellest hoolimata onhea tahe ja soov ning andevõimaluste parim rakendamine-arendamine viinud ÜMK aina kõrgemale ainajätkuval tõusuteel. Hetkel on koolis pedagooge 20, õpilasi 137, paljud ka kaugemalt kui koduvallast, sestkvaliteet õppes ning loovust arendav keskkond meelitavad andekaid ka kaugemalt justnimelt siia. Olulineon eripärasus: meil on maakooli kohta palju erialasid,õpe toimub klaveri-, viiuli-, kitarri-, flöödi-, plokkflöödi-,klarneti-, saksofoni-, trompeti-, trombooni-, rütmimuusika- ja lauluerialal; maakoha kohta haruldased pilliõppimisvõimalused: oboe, tšello ja metsasarv. Vägatubli on pedagoogide kaader: Tartumaa aasta õpetajadon olnud Ursel Oja, Britt Laats, Tiiu Fisch ja KajaTavita. Kooli vilistlastest on tegevad Ameerika jaEuroopa muusikakollektiivides Mari-Liis Päkk (viiul)ja Eeva Lindal (viiul). Viimaste aegade instrumendiõppe nominendid, laureaadid, võitjad vabariiklikelfestivalidel, konkurssidel on Gerda Peda – Üle-eestilise Noorte Sümfooniaorkestri viiulimängija, erinevatelviiulikonkurssidel osaleja; Henri Maalmann – vabariiklike pianistide konkursside laureaat; Kairi-Liis Roonurm– oboekonkurssidel osaleja ja auhinnaliste kohtadevõitja; Eliise Tani – D. O. Virkhauseni puhkpilli-võistumängimisel äramärgitu; Pille-Riin Kurrikoff flöödimängija; Elina Kasesalu – viiulikonkursside laureaat; JonnaSild – viiulikonkurssidel osaleja; Sander Värä – akordionikonkurssidel osaleja, võitnud ka III koha.
Täiesti omaette kuulsus on ÜMK lauluosakond jaselle õpetaja Ursel Oja, kelle paljud laululapsed onvabariigis kuulsad nii lõpetanutena (Laura Põldvere, Margus Vaher jpt) kui ka õppivaina. Osaletud on paljudel konkurssidel ja võistlustel – lõppevasse aastassejäävad üleriigiline Saaremaa Ühisgümnaasiumi noortesolistide ja duettide konkurss, Valgamaa laulaps 2010,Viisivärten 2010, Looduslaul 2010. Neilt mõõduvõtmistelt on ikka ja jälle auhinnalisi kohti koju toonud KarmenRõivassepp, Indra Mirell Zeinet, duett Kristin Kolts-Karmen Rõivassepp, Katrin Merili Poom, Laura Danilas, Indrek Ventmann, ansambel „Sädelus“, Getter Pärle, Jekaterina Bossenko, Madara Vilson, Katrin-Merili Poom, Liis Reisner, Ketlin Akuševitš, Kethrin Urbas.
Laulustuudio kontserdielu on tihe – nad sisustavad kõikjal kultuurisündmusi. Väikese muusikakoolinaoleme korraldanud erinevate lauluvõistluste eelvoore (näiteks Laulukarussell). Ääretult populaarseks onsaanud Eesti noorvokalistidele ÜMK lauluosakonna loodud ja korraldatud vabariiklik laulukonkurss “Jõulutäht”, mis toimus esimest korda 2002.a. Hetkel teatri „Vanemuine“ muusikalis „Helisev muusika“ on laste laulvas peres mitugi meie muusikakooli last.
2010.a sügisel valmis lõpuks ÜMK uus osa, eraldigümnaasiumist, suurepärane kaasaegne ja arenemisvõimalusi pakkuv muusikaõppekeskus. Uus ÜlenurmeMuusikakooli kammersaal on ainulaadne kontserdipaik. Kui ei usu, tulge ja tutvuge võimalusel ise hetkeluusima kontsertpaigaga Tartumaal, mis on kvaliteetsuse mõttes heaks konkurendiks Tartu linnalegi.
4.novembril toimus vastvalminud oma maja puhulÜlenurme Muusikakooli tänukontsert vallakodanikele, vallavalitsusele ning vallavolikogule. Saal oli publikutpeaaegu täis. Tulid need, kes teadsid ja/või hoolisid.Kontsert toimus vastvalminud suurepärases kammersaalis, kus on oma koha leidnud lõpuks ka muusikakooli aastaid tagasi soetatud suurepärane valge „Estonia“ kontsertklaver. Esinduslik instrument, mis aastaid muusikakooli direktori kabinetis redutas, on nüüd suurepärases saalis koha leidnud, et rõõmustadapaljusid esinejaid ja ka kuulajaid. Et klaver oli muusikakoolil olemas varem kui saal, kus see kõlada võiks,saabki ehk naerusuiselt öelda, et Ülenurme Muusikakooli oma osa valmimine on kui pintsaku õmbleminenööbi külge. Esmalt klaver ja nüüd saal ning kogu kooltakkaotsa. Usun, et ei liialda, tänades meie koduvalda selle kõige võimaldamise eest.
Kontsertkava 4.novembril ei kaasanud sedapuhku pedagooge (kellest paljud on ka ise suurepärasedpraktiseerivad tegevmuusikud), vaid ainult õpilasi.Esimene osa sisaldas pilliõpet ja teine osa vokaliste.Kui esimene osa oli valdavalt klassikaliste autorite pärandist, siis laulva poole sisustasid peaaegu eranditult eesti autorid.
Instrumentalistide esitused kõlasid uues saalis kaunilt. Esile pääsesid nüansid. Akustika näis olevathea. Kontserdipaik tundus meeldivat ka esinejaileendile. Kava oli nõudlik, tuues esile pilliõppe õpilasteoskused ja pedagoogide repertuaarinõudlikkuse. Kuialles tšelloõppe alguses olev Henry Rosin esitaskilihtsamoelise lastelaulu „Hiiretips“, siis pigem oli hämmastav just kapriisse pilli kaunis kõla ja toon, midanoor algaja muusik suutis kasutada. Suurepärane olitaaskord Henri Maalmann, kelle esituses kõlas Risto Lauri „Palve“. Kontsertklaver oli lõpuks vääriline instrument väärilises kohas väärilise õpilase andekuseesiletoomiseks. Head esitused ja kunstiküpses vormisolid ka kõik teised kontsertetteasted. Isegi kuulmata,lugedes vaid loetelu, võib aru saada esitatavate paladenõudlikkuse astmest ja uskuge, seda kuulata oliginauding ja lust. Viiuldajate ansambli esituses JeanSibeliuse „Kurb valss“. Eliise Tani metsasarvel Ludvigvan Beethoveni „Larghetto“, sama helilooja „Menuett“Lilli-Mai Vare esituses flöödil. Mahedat klarnetikõla lasi kuulda Rasmus Roonurm, kui esitas Scott Joplinikeerukast loomingust pala „Täiuslik Rag“. Merit-Karmel Annamaa saksofonil lisas eksootikat, mängidespala „Mehhiko rahvaviis“.
Lauluosakond oli taas esindatud suurejooneliseltning kuulajaid alati lummava valmidusega pakkudaparimat. Mitmed õpilased, laureaadid ning noortelauljate ringkonnas juba pea et kuulsused laulsidmaestro Ursel Oja heal soraval jutul sissejuhatatunaning seejärel klaveril saadetuna põhiliselt Eesti autoritesäravat loomingut taas ääretult nauditavas ettekandes.Oli ka üllatusi, millega Ursel Oja ikka aegajalt omaõpilaste esinemisi maitsekalt vürtsitada oskab. NäitenaOtto Rootsi sõnadele kirjutatud kahe erineva heliloojanägemuse liitmine ühes ettekandes kahe solisti poolt.Et loetelu pikaks läheks ja meie laululapsi ikka siinseal kuulata saab, vaid mõned nimed: Gerda Peda, Indra-Mirell Zeinet, Liina Uibo, Kristin Kolts, Madara Vilson, Liis Reisner, Laura Danilas jt ja loomulikult kasage laureaat ja tõenäoliselt parim täht paljudeltlavadelt, hetkel võib-olla et üks väheseid Eestis (omavanuses tõenäoliselt ainus) scat-tehnikat laulus kasutav Karmen Rõivassepp. Lauljate esinemise lõpetastraditsiooniliselt nende ühisansambel, mis aastaid kannab juba nime „Glitters“ /sära/. Säras see lauljate seltskond kindlasti ja tänuväärne sädelus kuulajate silmis,tänuauplaus oli vaid selle kinnituseks.
Tsiteerides üht paljudest Eesti kultuslauludest ...kuni su küla veel elab, elad sina ka... – tulge ja vaadake võimalusel ise üht suurepärast saavutust Tartumaal; mitte üksnes õppekeskust muusikakoolina, vaideelkõige Ülenurme Muusikakooli kammersaali –suurepärast kontserdipaika tulevikus ka paljudele teistele muusikutele ning muusikahuvilistele väljaspooltÜlenurme valda ja Tartumaad oma maitseka interjööri,teostuse, kõlavuse, heakõlalise valge kontsertklaveriga „Estonia“.
Sageli me ju võrdleme ennast. Võrdleme naabrigaüle aia, naabervallaga, naaberriigiga, kogu maailmaga.Meie õpilased on maailma mõistes fantastilised, meieise oleme tublid, meie saavutused on märkimisväärsed väikese maakoha eluedendamises. Aga mõelgem eelkõige sisule, mitte võrdlustele. Mis meil siis nüüdolemas on. Jah, meil ongi taas juures miskit, mis onuskumatuna näiv – oma heatasemeline muusikakool, lõpuks ometi uues kodus, omaenda kodus. Usun, etsee inspireerib edasi tõusuteed jätkama nii suurepäraseid pedagooge kui ka eriliselt tublisid õpilasi, meieoma lapsi, meie tulevikku.
Edu! Kauneid uusi ettevõtmisi!
