Üllatusi täis Eesti: kas meie koolid on tõesti Hispaaniale eeskujuks?

25. veebruarist 1. märtsini võõrustasid Jüri gümnaasiumi õpetajad ja õpilased koolijuhte ja õpetajaid kuuest erinevast riigist. Koosolemise aja sees, rännates ringi Eestis ja külastades Rae valla koole ja lasteaedu, juhtus nii mõndagi, mis hämmastas külalisi. Keegi ei osanud ette kujutada, kui head on Eesti koolis õpitingimused ja kui palju vabadust on õpilastel. Hispaanias õpitakse näiteks vanades logudes majades.

Mar Fernandez on Hispaania Castellnou maakonnas asuva maakooli õppealajuhataja, kes lubas hakata peale Eesti koolide külastust survestama Hispaania valitsust, et viimane investeeriks rohkem raha selleks, et muuta Hispaania koole.

Osaleme projektis Brigdes Over Times and Cultures ning veebruaris külastasime projekti koosoleku käigus Eestit. Külaskäigu jooksul oli meil võimalus tutvuda Jüri Gümnaasiumi kui partnerkooliga ning ka Lagedi Põhikooli ja Taaramäe Lasteaiaga.

Õppimine on Eesti koolis nauding

Teadsime ka enne, et disain on Põhja-Euroopas osa kultuurist ja loomulikult ka osa koolielust. Siiski üllatasid meid koolimajad: kõik ehitised on uued, korras ja restaureeritud, pakuvad õpilastele mugavat õppekeskkonda, loovad eelduse õppimiste nautimiseks.

See on võimalik tänu valitsusele, mis panustab haridusse suure osa maksudest.

Hispaania koolimajad on seevastu vanad hooned. Meie puhul on tegemist maapiirkonna kooliga, kus kooliruumid on tihti ühendatud teiste hoonetega, näiteks linnavalitsusega. Mööblit varutakse jupikaupa, mis tähendab, et meil on ruumides väga erinev sisustus. Väiksemates koolides puuduvad võimalused spordiga tegelemiseks, meie koolis näiteks ei ole võimlat. Põhjuseks on investeeringute vähesus valitsuselt.

Koolid, mida Eestis külastasime, on avatud ka kogukonnale. Neil on ujulad ja raamatukogud, mis on avatud kõigile elanikele.

Hispaanias on koolid üpriski suletud ja vanemad külastavad koolimaja ainult festivalide või erisündmuste puhul. 

Õpilastel palju vabadust

Hispaanias töötame me kogu päeva, hommikust kuni pärastlõunani. Õpilased on koolis üheksast üheni ja pärastlõunal kolmest viieni. Pärast kooli on võimalik tegeleda huvitegevusega - muusika, inglise keel, sport jne. Vahetund on meie koolides ainult hommikuti ja õpilased veedavad selle mänguväljakul, kus valvavad neid õpetajad.

Meid üllatas Eesti õpilaste päevaplaan, kus pärast iga tundi on vahetund ning õpilased ise korraldavad oma vaba aega. Nad võivad mängida õues, külastada kohvikut või mängida elektrooniliste vahenditega. Mobiilid ja mängukonsoolid on meie koolis keelatud. Me olime üllatunud, kui hästi õpilased organiseerisid ise oma vaba aega, seda ilma distsipliiniprobleemideta.

Samuti hämmastas meid, et ühes koolis õpivad õpilased alates esimesest kuni kaheteistkümnenda klassini. Hispaanias on eraldi koolid alg- ja keskkoolidele. Kuigi tänapäeval võib leida koole, kus põhi- ja keskkooli õpilased õpivad ühes hoones, kuid neil on eraldi sissepääsud ja osakonnad.

Samuti oli üllatav fakt meie jaoks, et Hispaanias on koolimajad ümbritsetud taradega, kuid Eestis mitte. Hea on tõdeda, et Eesti koolid on rohkem avatud kogukonnale ning võib-olla tasuks seda teha ka Hispaanias. Eelmisel aastal osalesin ühel konverentsil, kus üks õpetaja rääkis, et tema külas asub tuumajaam, mis avatakse aastas korra avalikkusele. Miks siis koolid hoida kinnistena? Kas koolid on rohkem ohtlikud kui tuumajaamad? Pärast Eesti koolide külastamist hakkasime mõtlema, et peaksime survestama oma valitsust, et nad investeeriks rohkem raha, et muuta meie koole.

Lõpetuseks toon välja ka ühe negatiivse külje. Eesti õpetajate palgad on madalad. Õpetajad saavad lisatööd tehes teenida rohkem raha. Hispaanias me teeme lisatööd, kuid ei teeni lisaraha - aga me teenime niigi hästi. Ehk saaks Eesti valitsus muuta osaliselt hariduse rahastamist, et tõsta õpetajate palku.

Mar Fernandez
Õppealajuhataja ja projektijuht, ZER Vent Serč ,Vila-sana / Castellnou, Hispaania
_________________________________________________

Comenius tõi kokku haridustöötajad seitsmest riigist

Kaheksa partnerkooli seitsmest erinevast riigist - Rumeenia (Bukarest ja Arad), Eesti, Itaalia, Kreeka, Poola, Türgi ja Hispaania otsustasid eelmisel aastal hakata ehitama "sildu läbi aegade ja kultuuride" Comenius koostööprojektis. Kahe aasta jooksul 2012-2014, võtab mõiste sild erinevaid vorme läbi tegevuste, mis viiakse läbi partnerkoolides: kultuursed sillad (ühendada erinevaid kultuure läbi traditsioonide, kirjanduse, muusika, tantsu, ajaloo jne), hariduslikud sillad (ühendada erinevaid haridussüsteeme, võrreldes ja vastandades neid, uuendades õpetamistehnikaid ja -meetodeid), ajalised sillad (ühendada minevik, olevik ja tulevik), suhtlemisalased sillad (leida uusi sõpru), enesetunnetamise sild (ühendada erinevaid lapse arenguperioode pideva protsessiga, mis muutub tähenduslikuks tema tuleviku jaoks).

Seekordse projektikoosoleku ülesandeks oli hinnata projekti üldiseid eesmärke, mis on saavutatud läbi seniste tegevuste. Rääkida projekti mõjust õpilastele, õpetajatele ja partnerkoolidele üldiselt, esitleda ajavahemikul november 2012 kuni veebruar 2013 tegevusi ja valmistada ette tegevusi perioodiks märts-mai 2013 ning arutleda võimaluste üle, kuidas levitada projekti kohalikus kogukonnas.

Üldhariduse valdkonna allprogrammina on Comenius pakkunud koolidele, õpetajatele, üliõpilastele ja koolitusasutustele erinevaid rahvusvahelise koostöö võimalusi alates 1995.aastast.
Comenius on programm, mida viib ellu sihtasutus Archimedes.