Ulmeplaan: Mis juhtuks, kui tasuta transport oleks terves Eestis
Eelmise nädala lõpus tõstatas Saaremaal küsimuse maakonnasisesest tasuta ühistranspordist Saare maavalitsuse ühistranspordinõunik Taavi Kurisoo. Loomulikult leidis see saarel elavat vastukaja. Vastuväidetena toodi välja näiteks see, et Kuressare, kes hakkaks kõige enam maksma, ei pruugi olla huvitatud maakonnaliinide doteerimisest ning et Kurisoo plaani järgi maksaks oma osa ka Ruhnu vald, kuhu ükski buss ei sõida. Igatahes tundub, et seal sellest mõttest asja ei saa, aga kuidas on lood teiste maakondadega?
„Viljandi maakonnas selline rakendus täna võimalik ei ole, sest lisaks oleks siis vaja maakonnaliinidele juurde ca 1 miljonit eurot, mida nö kohapealt kokku ei korja.
Võivad tekkida uued probleemid, milleks me ei ole valmis. Kui kulud suurenevad ja sissetulekud vähenevad seoses elanikkonna vananemisega ja rahvastiku ümberpaiknemisega, siis tuleks ju raha kusagilt mujalt maakonda tuua. Kas Tallinn ja Harjumaa oleksid valmis meie päris tasuta transporti kinni maksma?" küsis Viljandi maavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonna juhataja Kaupo Kase.
„Suuremad ja rikkamad omavalitsused saavad endale lubada niinimetatud tasuta ühistranspordi kasutamist linnasiseselt nagu näiteks Tallinna linn. Samas loodan, et neil jätkub tulevikus raha ka investeeringuteks uute busside soetamiseks. Täna on riik Tallinnale andnud 10 uut bussi, kuid pea pool bussiparki vajaks välja vahetamist," ütles Harju maavanem Ülle Rajasalu.
Kannatada saab liinivõrk
„Bussiliinide praegune võrk ei ole ühtlaselt kõiki maapiirkonna külasid hõlmav, mistõttu tekib tasuta sõidu võimaluse rakendamisel bussiliinide veomahu olulise suurendamise vajadus. Kõiki potentsiaalseid sõitjaid peab ju võrdselt kohtlema.
Kui riik koos omavalitsustega leiaksid koos selle raha, mis kataks piletitulu ja veel ka suureneva liinivõrgu osa, siis kusagilt tuleb see summa inimestelt (sõitjatelt ja mittesõitjatelt) ikkagi tagasi võtta. Muul juhul terendaks "kreeka tegemine"," ütles Pärnu maakonna transpordinõunik Avo Rahu.
„Maakonnaliinid on riigieelarveliselt finantseeritavad ehk saavad riigieelarvelist sihtfinantseeringut. Tasuta ühistranspordi puhul vajaks maakonna bussitransport lisafinantseeringut riigieelarvest. Mille arvelt see tuleb? Ilmselt kas maksutulu ümberjagamise teel või maksukoormuse tõstmisega. Järgmised küsimused kerkivad seoses veomahtudega ning veo kvaliteediga. Finantside puudus võib maakonna liinivõrku oluliselt vähendada ja siis ei saa rääkida nõudluspõhisest ühistranspordist. Teenuse kvaliteet ilmselt kannatab," ütles Järva maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja kt Mairon Haarde.
Mairon Haarde sõnul võiks üle vaadata riigi poolt antavad sõidusoodustused ja tasuta ühistranspordi teenuse saajate ringi. Hetkel ei suudeta tema sõnul pensionärile anda soodustust maakonnaliinidel. Seda võiks kaaluda.
Tasuta transport kogu riigis... kui lätlased või soomlased siia koliksid
Niisiis ei suhtu maavalitsused optimistlikult tasuta maakonnasisesesse ühistransporti, siit on loogiline tuletada, et ega üleriigiline prii sõitki kestvaid kiiduavaldusi ei tekita. Tekiks ju olukord, kus tasuta peaks olema nii bussi-, rongi, laeva-, kui ka lennukisõit.
„Tasul on alati distsiplineeriv roll. Kui kogu ühistransport oleks tasuta, mis siis saaks arendusest? Mille/kelle arvelt see tuleks? Keegi peab liinid tellima, planeerima ja teostama järelvalvet, kuidas ja kas bussid õigetel aegadel sõidavad. Tasuta transpordil on oht, et tehakse ebaõigeid või ebaotstarbekaid sõite. Kui see ei ole nö tasemel tasuta transport, siis väheneb hoopis sõitjate arv veelgi!?" arvas Kaupo Kase.
„Hetkel on kaugliinid vedaja poolt algatatud liinid, kus vedaja teostab veoteenust ärihuvidest lähtuvalt - seal, kus on reisijatepoolne nõudlus olemas. Riik reeglina nendele vedudele peale ei maksa. Tasuta transport kaugliinidel tähendaks saamata jäänud piletitulu kinnimaksmist riigi poolt ja lisaks veel ärikasumi osa. Ei pea seda reaalseks. Kui pisut ulmelisele küsimusele ulmelises laadis vastata, siis on lootust tasuta üleriigiliseks transpordiks, kui suur osa lätlastest või soomlastest koliks ümber Eestisse," arvas Mairon Haarde.
Järgnevas tabelis on märgitud ühistranspordiga seotud tulud viies maakonnas ehk kuidas moodustub seal ühistranspordi eelarve:
piletitulu | riigi toetus | omavalitsuste toetus | kokku | |
Pärnumaa | 1 400 000 | 3 200 000 | 400 000 | 5 000 000 |
Viljandimaa | 717 100 | 1 330 030 | 124 600 | 2 171 730 |
Tartumaa | 1 325 180 | 1 837 260 | 297 560 | 3 460 000 |
Lääne-Virumaa | 762 000 | 1 600 000 | 213 000 | 2 575 000 |
Saaremaa | 424 000 | 1 209 000 | 0 | 1 633 000 |