Tänaseks on Tabasalu ühisgümnaasium ligi 1000 õpilasega riigi suurimate koolide seas ning mure selle üle, kuhu kõik lapsed ära mahutada, on kooli juhtimisel igapäevane.

Kolmandaks on toimunud olulised ümberkorraldused kooli juhtimises. Nii mastaapsed muudatused on põhjustanud mõnevõrra pingeid ja segadust kõigis kooliga seotud huvigruppides. Uue korra ja juhtimisstiiliga on tulnud harjuda nii lastel, pedagoogidel kui ka lapsevanematel.

On neid, kes näevad positiivset arengut, aga ka neid, kes ei ole kooli käekäiguga rahul. Et anda vallavolikogule ülevaade Tabasalu ühisgümnaasiumi arengust ning volikogu liikmetele võimalus uurida rahulolematuse põhjuseid otse huvigruppidelt, kes on kursis kooli igapäevaeluga, kutsus vallavalitsus ühe laua taha volikogu kõigi erakondade ning Tabasalu ühisgümnaasiumi hoolekogu ja vanematekogu esindajad.

Positiivsed muutused

Ümarlaua kokkukutsumise põhjuseid selgitades sõnas vallavanem Kaupo Rätsepp, et haridus on valla jaoks prioriteetne valdkond ning elanike rahulolu valla koolidega on väga oluline. Arvestades, et Tabasalu ühisgümnaasiumis käib pool valla kooliealistest lastest, on gümnaasiumis toimuv alati kõrgendatud tähelepanu all ning vallavalitsus ootab kooli juhtkonnalt selget visiooni ja kindlakäelist juhtimist, samuti head koostööd kõigi osapooltega.

Volikogu liige Kaido Kruusoja nentis, et paraku tekitavad siin-seal kostuvad negatiivsed hinnangud mulje, et Tabasalu koolil on palju probleeme ja lapsevanemad ei ole rahul. Valla ainsa gümnaasiumi hea maine on aga väga oluline ning seepärast on vaja välja selgitada, kas neil juttudel on tõepõhi all ning mis on rahulolematuse põhjuseks.

Tabasalu ühisgümnaasiumi hoolekogu esimees Andres Adamson selgitas Kruusoja küsimusele vastates, et kindlasti ei ole kooli viimase kolme aasta arengut jälgides põhjust rahulolematuseks.

"Viimase paari aastaga on kooli toimetulek oluliselt paranenud. Võib öelda, et veel kolm aastat tagasi oli kool üsna kehval järjel. Seal oli küllalt lühikese aja jooksul vahetunud mitu direktorit, tehtud juhtimisvigu, eelarve oli lõhki, kooli alusdokumentatsioon sisuliselt puudus, õpetajate koormusnormidest ei peetud kinni, õppetöö tase kannatas selle kõige tõttu ning oli palju sisepingeid," loetles Adamson kehva olukorra näitajaid.

Kooli renomee oli madal ja paljud lapsevanemad eelistasid seetõttu kodulähedasele vallakoolile Tallinna koole. Tema sõnul on tänaseks see kõik minevik.

"Praeguseks on väga palju muutunud. Kogu dokumentatsioon on korras, eelarvest peetakse kinni, õpetajad töötavad normkoormusega, õpitulemused on juba paranema hakanud, kooli juhitakse demokratiseeritud juhtimispüramiidi kohaselt, enamus otsustamisest on delegeeritud direktorist allapoole ning koostöö toimib kõigi osapooltega," selgitas ta.

"Aga tuleb arvestada ka sellega, et nii suurt, nii erinevate huvigruppidega organisatsiooni juhtides, eriti veel õpilaste arvu kiire kasvu tingimustes, ei saa teha ainult populaarseid otsuseid ja eks sellest tulevad ka negatiivsed kommentaarid."

Ka vanematekogu esinaine Erika Keeroja nõustus, et koostöö kooliga on hea: "Vanematekogu poolt tahan öelda, et meie jaoks on hästi oluline, et oleme koolile partneriks ning et meid võetakse kuulda ja meiega arvestatakse. Osaleme metoodikanõukogus, toimuvad kohtumised kooli juhtkonnaga, oleme kaasatud tervise arengu töögruppi." Keeroja lisas, et suurte muutuste perioodil on kõigi osapoolte elavamad reaktsioonid ootuspärased.

"Kui uued tuuled puhuvad, siis on selge, et laev kõigub ja äratab inimesed üles," illustreeris ta kooliga seotud vastakaid arvamusi.

Ruumi juurde vaja

Mõlema nõukogu esindajad möönavad siiski, et on ka probleeme, mis tekitavad pingeid ja rahulolematust. Hoolekogu esimees nendib, et ruumikitsikus on suur mure. "Kool kasvab igal aastal ca 100 õpilase võrra ning gümnaasiumilõpetajaid läheb palju vähem eest ära kui algklasse juurde tuleb," selgitas ta.

Ruumiprobleemi vastuseks kinnitas vallavanem, et selle teemaga tegeldakse aktiivselt. "Sel sügisel on valmimas uus kool Vääna-Jõesuusse ning peatselt plaanime ka Muraste kooli ehitusega algust teha," tutvustas ta valla lähituleviku plaane.

Muraste kooli valmimist loodetakse 2014. aasta sügiseks. Valla uute koolide teemaga seonduvalt palus volikogu liige Priit Kotkas hoolekogu esimehel tutvustada ka hoolekogu nägemust sellest, kuhu ja milliseid koole valla territooriumile tuleks rajada. Omalt poolt pakkus ta välja, et vald vajaks järgnevatel aastatel ühte algkooli Rannamõisa ning kui tulevikus Sisekaitseakadeemia Murastest ära kolib, võiks sinna rajada 9- klassilise põhikooli.

Andres Adamsoni sõnul on sel teemal hetkel keeruline arutleda, sest pole teada kas ja mitme aasta pärast Sisekaitseakadeemia üldse Harku vallast ära kolib, lisaks pole need lapsed veel sündinudki, kes sinna minema peaks.

"Pigem näen seda, et lähima paari aasta jooksul me ei vaja uut algkooli mitte Rannamõisa, vaid Tabasalu kool ise vajab uut hoonekorpust," ütles Adamson. Ta selgitas hoolekogu soovi lihtsa põhjusega: "Kõik need algklassilapsed jõuavad ükskord progümnaasiumiastmesse ja samal ajal tuleb lapsi ka algklassidesse juurde. Kuhu need lapsed siis mahutatakse, kui meil on mitte enam ainult algkooliastmes, vaid ka teistes kooliastmetes igas aastakäigus viis ja enam klassitäit lapsi?"

Kaido Kruusoja selgitas, et valla praeguse nägemuse kohaselt rajatakse lähiaastatel algkoolid suurematesse küladesse - Vääna-Jõesuu keskusesse ning Murastesse Mummi trahteri kõrvale. Eesmärk on tuua 1.-6. klass lastele kodu lähedale, väiksesse, turvalisse ja stressivabamasse keskkonda. "See peaks oluliselt vähendama ka Tabasalu kooli koormust just algklasside arvelt."

Volikogu liikmed uurisid hoolekogu esimehelt ka seda, kuidas läheb kooli gümnaasiumiosal ning millise hinnangu annab hoolekogu selle tasemele.

"Erinevalt varasematest aastatest on tänaseks tõusnud huvi Tabasalu kooli gümnaasiumi vastu - lapsed tahavad siia jääda ning ei lähe endisel hulgal ära Tallinna," rääkis Adamson.

Tabasalu kooli on viimasel aastal olnud väljastpoolt tulijaid nii progümnaasiumisse kui ka gümnaasiumiastmesse ja on tuldud nii GAG-ist kui Prantsuse lütseumist. "Eks seegi näitab, et kooli maine ja tase on nii palju paraneda jõudnud, et noored tunnevad ennast julgemalt siia õppima tulles või jäädes," arvas ta.

Arutluse all oli ka gümnaasiumi õppesuundade otstarbekus ning Priit Kotkas tundis huvi, kuivõrd atraktiivne on üldse noorte jaoks sisekaitse õppesuund. Hoolekogu esindaja sõnul on sisekaitse õppesuund atraktiivne piisavale hulgale noortele ning seda pakutakse eelkõige seetõttu, et võimalused on niivõrd head.

"Sisekaitseakadeemia on hea koostööpartner ning suudab kahtlemata rikastada gümnaasiumiõpilaste õppekava."

Jutuks tuli ka võimalik merenduse õppesuund, kuid Adamsoni sõnul on kasvõi paadijuhi eksami sisseviimine sisekaitsesuuna õppekavasse rahaliselt üllatavalt koormav. Võib-olla edaspidi.

Sihtasutusele aega

Arutati ka valla hariduse, spordi ja kultuuri sihtasutuse üle, mis on tegutsenud alates õppeaasta algusest ning mille loomise osas olid volikogus mitmed erimeelsused. Volikogu aseesimees Sulev Roos: "Kas meie sihtasutus on ennast ka kooli hoolekogu ja vanematekogu hinnangul õigustanud?"

Vanematekogu aseesimees Margus Saks arvas, et sihtasutuse tegevuse üle on nüüd, kevadel, veel vara otsustada - aasta tuleks uuele institutsioonile aega anda käimasaamiseks ja olemasolu õigustamiseks.

"Samas võib juba praegu öelda, et kui näiteks esialgu oli palju kriitikat ja segadust pikapäevarühma tasu kehtestamisega ja nende korralduse delegeerimisega sihtasutusele, siis neli kuud peale uue korra kehtestamist ei ole meile küll laekunud enam ühtegi pretensiooni pikapäevarühmade tasu osas," nentis ta.

Ümarlaua võttis kokku volikogu liige Meelis Härms, kelle sõnul võis eelneva ühise arutelu põhjal teha järelduse, et kui Tabasalu kooli probleemsetest kohtadest rääkida, siis on need pigem vähesest suhtlusest ja infovahetusest tingitud kui kaalukad möödalaskmised.

Ta uuris vanematekogu esindajalt, et kas siinkohal saaks vanematekogu omalt poolt koolile abiks olla. Margus Saksa sõnul on ühise infovälja loomine ja kommunikatsiooni parandamine üks nende selle aasta peamisi eesmärke.

"Esindame kõiki lapsevanemaid ning meie soov ongi tuua ühiselt esile probleeme, jagada kõigile osapooltele infot ning olla kooli juhtkonnaga dialoogis," kinnitas ta. "Loodame, et vanemad pöörduvad meie poole oma muredega ning seejärel saame ühiselt esitada vajadusel vanematekogu ettepanekud koolile."