Umbrohi - lahendus laisale aedviljakasvatajale


Umbrohi - lahendus laisale aedviljakasvatajale
Õnne Eineri rajatud „söödavast“ lillekastist saab õieilu ja salatimaterjali. Foto: Harku Valla Teataja

Kadri Umalas tähistas 5. augustil esimese aasta möödumist Rohujuure talupoe ja kohviku perenaisena. Teda abistavad selles kaasomanikud Juhan Toodo ja Madis Liivamäe ning kogu Rohujuure pere.

Rohujuure perega liitus Kadri soovist levitada oma kirge maaläheduse ja rahvapärimuse vastu. Kohvikpoes alustades oli Kadri soov ainult Eesti mahekaupa pakkuma hakata. Paraku ei õnnestu Eesti tootjatelt kõike soovitut hankida, seetõttu on lettidel kodu- ja välismaist kaupa perenaise arvates pooleks. Hooajalised köögiviljad on siiski kohalikku päritolu.

Kohvikus küpsetab ja valmistab Rohujuure pere kõik tooted ise, kasutades selleks toorainet talupoest või koduniitudelt. Menüüs on tähtsal kohal road hooajalistest viljadest. „Praegu on juurikaaeg, mil pakumegi rohkem taimetoitu,“ kirjeldab menüüd kohviku kokk Kristina Kasearu, kes on Rohujuures toimetanud selle loomisest alates 2010.aastal.
Klientide üks lemmikuid on täidetud suvikõrvitsad, väga populaarsed on ka aedvilja- ja peedikotletid .Omaette hitt on hapuoblikasupp, mille tarbeks korjab kokk oblikad oma kodu lähedalt heinamaalt. Supp süüakse otsa tihti enne, kui Kadri seda maitstagi on saanud. Maitsvad ja tervislikud söögid valmivadki just käepärasest ja kodulähedasest toorainest, on naised ühte meelt.

Kadri on sügavat umbrohuusku. „Tegelikult ei tule mõelda, et elu on nii kallis. Peab ainult oskama loodust ära kasutada,“ on ta veendunud. Tema arvates on umbrohi laisa inimese jaoks – sellele, kes ise aedvilju kasvatada ei viitsi, kuid oskab loodusega kooskõlas elada. Karulauk on Kadri eriline lemmik– see puhastab ja toniseerib organismi ning tugevdab immuunsüsteemi. Karulaugu-, aga ka naadi-nõgese pestost olid inimesed väga vaimustatud, kui kohvik käis oma mõtteviisi Vabaõhumuuseumi saunapäeval levitamas.

Naat ja nurmenuku lehed või kuusevõrsed sobivad hästi salatisse, kuusevõrse-banaanismuuti on hea kevadine turgutaja. Till, petersell ja sibul võiks lisaks umbrohule siiski igas majapidamises kasvada, olgu peenramaal või rõdupotis.

Kohvikpoe aia kujundamisel palus Kadri MTÜ Tervendavad Aiad abi. Õnne Einer kasutas selleks ära vanad kännud ja veljed, millest on saanud nägusad lillepotid. Erilised on ka tema rajatud „söödavad“ lillekastid – kõik seal kasvav sobib taldrikusse. Kastides jagub praegugi nii õieilu kui ka salatimaterjali– ürdid ja laugud on kõrvuti peiu- ja mungalille ning neiusilmaga, nende vahel sirguvad erinevat sorti salatid ja dekoratiivne lehtpeet ehk mangold koos Hiina lehtnaeriga. Rohujuure päevasalati loodavad naised tuleval aastal korjata nendelt peenardelt– mis on vaja ära noppida, see ka salatisse pannakse.

Kohvikurahva mõttelaadiga sobis Õnne nägemus hästi. Õnne omakorda kiidab nende maailmavaadet: „Nad ei püüa võistelda uue ja moodsaga, vaid on rahul olemasolevaga. Hea näide sellest, kuidas on võimalik säästlikult kokku sobitada ilu ja tervislikkus.“

Kristina julgustab talveks sügavkülma panema kõike alates marjadest ja lõpetades kuusevõrsetega. Seal säilivad paremini. Kadri kiidab veel heaks nii ürtide kui ka marjade kuivatamise. Raudrohutee on hea talveväsimuse vastu, meliss aga rahustab õhtu hakul.

Maalähedane eluviis aitab hoida tervise korras ja tuju hea, on Kadri ja Kristina veendunud. Selleks polegi vaja palju enamat kui tunnetada looduse rütmi, minna sellega kaasa ja süüa toitu, mis on pärit kodu lähedalt.