Umbusaldamiste kronoloogiast. Sep­tembri keskel esitasid kolm volikogu liiget Eesti Reformierakonnast umbusaldusaval­duse volikogu esimehele. Põhjuseks toodi, et viimase kahe aasta jooksul on vald teinud läbi suure taandarengu. Taandareng seisneb seejuures asjaoludel, et volikogus on päevakorras gümnaasiumi sulgemise teema, Kauksi rannas ei korraldata suvel vetelpäästet, saunapileti hind on tõusnud ning vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projektidele ei ole suu­detud rahastust leida. Umbusaldamisele andis tõuke ka vallavanem, kelle tegevust vallajuhina mõned koalitsiooni liikmed olid eelnevalt kritiseerinud ja soovinud muudatusi. On inimlik, et igaüks püüab end kriitikanoolte puhul kaitsta. Nii ka antud juhul, kus vallavanem astus koos opositsiooniga kritiseerijaid vastu ründa­ma. Kuna ei suudetud koguda piisavalt vastuhääli, nagu oli omavahel kokku lepitud, võeti volikogu esimehe umb­usaldamise avaldus tagasi. Samal istungil esitati aga umbusaldus vallavanemale, kes oli loobunud vahepeal umbusaldamisele kaasaaitamisest ja asus koalitsiooni poo­lele tagasi. Vallavanema umbusaldamise põhjused olid samad, mis volikogu esi­mehele. Oktoobri lõpus toimus volikogu istung, kus umbusaldamine vallavanemale läbi ei läinud - umbusaldamise poolt oli 3 volikogu liiget 9-st.

Volikogu esimehena vastasin umb­usaldamise põhjustele järgmiselt (esitatud kokkuvõtlikult):

1) volikogus on päevakorras kooli gümnaasiumi osa saatus mitte volikogu, vaid Haridus- ja Teadusministeeriumi vastava reformiplaani algatusel. Seaduse järgi otsustab gümnaasiumi osa sulgemise volikogu, see aga eeldab selleteemalisi de­batte, sh. volikogus ja hariduskomisjonis. Peame aga tõdema, et gümnaasiumiklas­sides kokku on olnud vähemalt viimased 20 aastat vähem kui 60 õpilast kokku. Me ei väida, et meie kool ei oleks parim koht keskhariduse omandamiseks ja edukalt kõrgkooli astumiseks;

2) tõdeme, et Kauksi rannaala on meie turismi peamine sihtkoht ning seda tuleb arendada. Kuni selle aasta kevadeni oli selle ala nn peremees RMK, kelle peamine kohustus on tagada juurdepääs randa. Piir­konna arendamiseks võttis vald ranna-ala 10 aastaks soodsatel tingimustel rendile ning on alustanud seal ranna-ala korrasta­misega (prügikastid, pidev ranna puhas­tamine, pingid, piirded, riietuskabiinid, rannaliiva sõelumine, infoviidad ja tahvlid) ning rannapromenaadi projekti koosta­misega. Rannavalve tagamine räämas ja arendamata rannas ei ole primaarne. Seda enam, et 2-kuulise rannavalve tagamine läheks vallale maksma pea 10 000 eurot. Parkimise korraldamisega me rannas seda raha tagasi ei teeni. Kuna raha hulk meie valla eelarves on piiratud, siis pidas voli­kogu rannavalve asemel prioriteetsemaks meie hariduse (loe: gümnaasiumi, lasteaia ja kunstide kooli) toetamise;

3) valla kahte sauna opereerib OÜ Iisa­ku Elamumajandus, kes on ka saunapiletite hinna kujundaja. Pileti hind sõltub sealhul­gas elektri ja küttepuude hinnatõusust, aga hinnatõus on põhjendatud ka asjaolust, et viimased 2 aastat on saunamees ka amet­likult palgal. Iisaku vald on aastaid kahe sauna ülalpidamist täiendavalt rahastanud (doteerinud). Käesolevaks aastaks oli meil valida, kas doteerida küsitud summas või toetada saunasid vähem ja toetada enam lasteaia ja kunstide kooli tegevust. Voli­kogu otsus oli laste kasuks;

4) vee- ja kanalisatsioonisüsteemide re­konstrueerimise plaane peetakse vallas juba viimased 15 aastat. Viimasel kahel aastal on esitatud 2 ebaõnnestunud taotlust Eu­roopa Liidu Struktuurifondidele. Vanasõna ütleb, et suur tükk ajab suu lõhki. Kaasatud ekspertide sõnul meil vedas, et me kogu rekonstrueerimisplaanile rahastust korraga ei saanud, sest see oleks tähendanud seal­hulgas kiiret vee- ja kanalisatsioonihindade tõusu. OÜ Iisaku Elamumajandus esitas väiksemamahulise taotluse Keskkonnain­vesteeringute Keskusele, taotlus on hetkel hindamisel.

Umbusaldamine on üks võimalus väljendada oma arvamust. On ka teised, intelligentsemad võimalused - aktiivne osalemine volikogu ja komisjonide töös, oma ettepanekute esitamine, sh. eelnõudena, järelpärimine konkreetsel teemal, mis on seni arusaamatuks jäänud või mille kohta puudub informatsioon. Antud juhul ei olnud umbusaldajad neid võimalusi eelnevalt piisavalt kasutanud. Volikogu liige peaks tegema otsused lähtudes valla ja tema elanike huvidest, mitte isiklikest huvidest ja ambitsioonidest. Umbusaldamiste posi­tiivseks aspektiks on olukord, kus soovitud muudatused saavad kiiremini ellu viidud nii volikogu kui ka vallavalitsuse tasandil.