Unustamatu reis Kreekasse

Meie kool osaleb Comenius-programmi projektis, mis muuhulgas võimaldab reisida erinevatesse maadesse. Reisi sihtkohaks oli seekord Kreeka pealinn Ateena Peristeri linnaosa ja et sinna pääseda, tuli esimese tööna tutvustada oma kooli ja kodukohta ning me tegime selleks video. Kulutasime võidu nimel palju aega ja energiat. Vahel tekkis ka tüdimus, kuid võimalust reisile saada ei saanud me ju käest lasta. Nii me selle video valmis tegimegi.

Jõudis kätte päev, mil valiti parim töö ning endalegi üllatuseks osutus selleks just meie oma. Emotsioonid olid laes ning see päev jääb meile arvatavasti kogu eluks meelde.

Aeg kohvrite pakkimiseks jõudis kätte väga ruttu. Kõige toredam oli muidugi see, et pidime välja sõitma kell kaks öösel. Ma mäletan siiani seda, kuidas üritasime nelja suurt kohvrit ühte autosse mahutada.

Kui juba lennujaama jõudsime, läks kõik väga kiiresti, andsime ära kohvrid ja varsti istusimegi lennukis. Kuna meil polnud otselendu, tegime vahemaandumise Saksamaal Münchenis. Lennukist väljudes nägime lund, mis meenutas Eestit ja ka temperatuur oli enam-vähem sama. Kuna meil oli Münchenis päris palju aega, läksime tuuribussile, et linnas ringi vaadata ja käisime söömas.

Lend Saksamaalt Kreekasse oli umbes kolm tundi pikk, aga selle lennu ajal tekkis juba väike paanika, sest me pidime ju minema täiesti võõrasse peresse ja me ei teadnud, mida oodata. Siis lennuk maanduski ja edasi oli kõik nagu unenägu: võtsime kohvrid, läksime läbi värava, nägime oma majutajaid ja oligi minek. Lennujaamast sõitsime koju tund aega. See oli väga veider, kuna mul polnud õrna aimu, kuhu meid viiakse. Koju jõudes taipasin, et mu eelnev hirm ja paanika olid olnud asjata, sest kreeklased on väga sõbralikud ja kogu aeg küsisid, kas kõik on korras, või kas sa vajad midagi. Kodud olid neil ka väga korralikud ja puhtad.

Koos minuga olid sama majutaja juures veel kaks saksa tüdrukut, kes olid väga sõbralikud ja saime kiiresti sõpradeks.

Esimene hommik algas üsna vara ja avastusega - nimelt kreeklased ei söö hommikust, vaid nende nii-öelda hommikusöök on alles kell üks või kaks päeval ja õhtust söövad nemad siis, kui meie Eestis tavaliselt magama läheme ehk üksteist või kaksteist öösel. Meie siiski hommikusööki saime ja seejärel suundusime esimesse muuseumi.

Bussisõit muuseumi oli huvitav, sest kreeklased kui lõunamaa rahvas on väga temperamentsed ja olenemata varajasest kellaajast oli neil energiat, et kaasa laulda raadiost tulevatele lauludele ja veel tantsida.

Peale Akropoli muuseumi külastamist läksime vaatama Parthenoni, mis on tuntud vaatamisväärsus ja asub kõrgel kindlusmäel.

Parthenoni varemed pärinevad 5. sajandist e.m.a. Tempel on pühendatud jumalanna Athenale.

Peale Parthenoni külastamist oli meil vaba aega ja läksime sööma kreeklaste rahvuslikku kiirtoitu. See nägi välja nagu kebab, aga seal vahel olid peale liha ja salati ka friikartulid, see oli väga maitsev. Ka edaspidi oli meil vaba aeg ja õhtul viis minu majutaja meid mere äärde. Reedel oli koolipäev - tutvusime nende kooli ja koolikorraga.

Tegemist oli nimelt ühe Ateenas asuva kutsekooliga, kus sai õppida automehaanikuks, hambatehnikuks, juuksuriks, elektrikuks, disaineriks. Hooned nägid välja jubedad ja ka meie oma õpetajad olid sellest vaatepildist šokeeritud. See tuletas meelde aegu, kui meie kool veel selline välja nägi. 

 

Pidulikuks aktuseks kogunesime saali. Kooli direktor, linnavalitsuse esindaja ja projektikoolide koordinaatorid pidasid kõnesid. Järgnesid õpilaste ettekanded inimõiguste ja demokraatia teemal.

Meie töö oli naisõiguste teemal - Eesti naise roll ja naiskunstnikud läbi ajaloo. Pärast pidulikku osa pakuti meile kreeka rahvustoite, valmistatud õpilaste perede poolt. Toidud olid väga maitsvad ja peale selle saime nautida ka kooli noortebändi esinemist.

Järgmisel päeval sõitsime bussiga maha pika tee Peloponnesose poolsaarele, ületasime vapustava vaatega Korintose kanali ja jõudsime kaunisse Mükeenesse, kus nägime kuulsat Lõviväravat ja hauakambreid. Samal päeval jõudsime käia ka Nafplionis, mis asub mere ääres. Katsusime sealset vett ja üllatuseks oli see sama soe kui meil tavaliselt suvel. Poseerisime palmide all ja imetlesime mere haruldast sinist värvi.

Tagasisõit kodudesse pärast pikka päeva oli üsna tavaline - kreeklased olid ikka aktiivsed, laulsid ja tantsisid. Samas, õpilased teistest maadest olid väga väsinud. Tundus, et kreeklased ei väsi kunagi. Selsamal õhtul käisime klubis ja nägime, kuidas kreeklased pidutsevad. Kreeka klubide juures oli veider see, et neil pole tantsuplatsi, vaid nad tantsivad seal, kus ruumi on.

Pühapäeval sõitsime piki rannikut lõuna poole Sounionisse, teel imetlesime erilist Kreeka loodust ning lummavaid mäe- ja merevaateid.

Seal sõime koos õpetajatega lõunat. Imekspandav oli see, et kreeklased raiskavad väga palju toitu, seda oli eriti näha siis, kui me restoranis söömas käisime.

Nimelt tuuakse lauale kõigepealt salatid, kastmed, juustud ja kartulid, ning sellest süüakse kõht täis ja siis tuuakse taldrikutäis liha, mida ilmselgelt keegi ära ei jõua süüa.

Õhtul Ateenas oli meil koos õpetajatega pidulik hüvastijätu õhtusöök. Lisaks praele pakuti meile kooki. Minu klassiõde leidis koogi seest mündi. See olevat nende uusaasta traditsioon ja inimene, kes mündi leiab, on aasta läbi õnnelik.

Hüvastijätu hommik oli üks kurvemaid hommikuid minu elus. Kuna ma olin oma majutajaga väga heaks sõbraks saanud, ei tahtnud ma kuidagi lahkuda.

Hotellis enne taksosse istumist sai ka omajagu pisaraid valatud, aga minna tuli. Kui me juba lennujaama jõudsime, läks edasi kõik väga kiiresti, umbes kaksteist tundi hiljem olime tagasi kodumaal, jättes maha suurepärased mälestused soojast ja päikeselisest Kreekast.

Võib öelda, et kogemus, mille ma reisil sain, on uskumatu. Ma kohtusin väga paljude inimestega ja tutvusin Kreeka kultuuriga.

See nõudis minult ja minu sõpradelt palju tööd ja vaeva, et sinna saada, aga see oli kindlasti seda väärt. See oli ainukordne võimalus.

13.-18. mail võõrustame teiste riikide õpilasi. See on suurepärane võimalus keelepraktikaks ja uute tutvuste loomiseks.

Marleen Kiviselg

12. klass
Häädemeeste Keskkool