Unustatud majad: Kerese maja esindab ajatut modernismi

Enamik isikunimelisi tänavaid Tallinnas on nimetatud lihtsalt ühe või teise kuulsa inimese mälestuseks, ilma et neil endal oleks oma eluajal selle paigaga mingit seost olnud. Pealegi – siis kui Eduard Vilde ja Anton Hansen Tammsaare siin ilmas tegutsesid, polnud praegust Vilde teed ega Tammsaare teed Mustamäel veel olemaski.

Siiski on mõned erandid: näiteks Ants Lauter kesklinnas, August Weizenberg ja Jaan Poska Kadriorus ning Paul Keres Nõmmel on tõesti elanud omanimelistel tänavatel, vastava isiku nime sai tänav muidugi alles pärast suurmeeste surma. Kuulsa meistermaletaja Paul Kerese maja asub praeguse aadressiga Kerese 11, varem oli see osa Õie tänavast.

Selle rohelusse uppuva elamu ehitas Paul Keres oma perele 1950. aastate keskel, projekti koostas arhitekt Peeter Tarvas. Kahekorruseline maja, millele erilise väärikuse annab välisviimistlusena kasutatud terrasiitkrohv, on Nõukogude aja eramuarhitektuuris üsna erandlik. Toona nimelt tohtis eramaju ehitada üldjuhul ainult teatud tüüpprojektide järgi ning üsna piiratud põrandapinnaga ehk see, kui suuri ühepereelamuid võis üldse kavandada, oli rangelt normeeritud.

Teatud inimesed, näiteks parteijuhid, tehasedirektorid ja muud sellised tegelased, siiski tohtisid ehitada suurema maja ja tellida arhitektilt eriprojekti. Lisaks kõikvõimalikele «punavanakestele» tehti erandeid vahel siiski ka kultuuritegelastele ja kuulsatele sportlastele. Nii sai ka Keres ehitada tavapärasest erineva maja, lisaks oli kuulsal maletajal, kes pääses aegajalt võistlustele välismaale ja oli muu hulgas suur moodsa disaini austaja, võimalik tuua sealt mõnikord kaasa siin pakutava sortimendiga võrreldes märksa kvaliteetsemaid ja peenemaid viimistlusmaterjale ja sisustuselemente, mistõttu ka interjöör oli teistest tolle aja kodudest erinev.

Väliselt esindab Tarvase kavandatud elamu nii ajatut modernismi, et õigupoolest ei seo miski seda valgusküllaste tubadega maja süngete 1950. aastatega, mil ehitis valmis. Lisaks väljapaistvale majale oli Keresel ka uhke ja toona üliharuldane Ameerika auto, mida Nõmme poisikesed üle aia piilumas käisid, kui see hoovis seisis. Muu hulgas tuli siia majja 1960. aastail üks Eesti esimesi värviteleviisoreid, mille Keres ühelt reisilt kaasa tõi. Paul ja tema abikaasa Maria Keres, kes majas koos oma kolme lapsega elasid, ei läinud vaatamata teatud privileegidele, mida pereisa suurmeistristaatus toonases ühiskonnas andis, siiski ülemäära uhkeks ja eestiaegset vaimsust kandev härrasmees Keres oli nii eesti rahva hulgas väga armastatud kui ka lähemas naabruskonnas sügavalt lugupeetud. Malesuurmeister ei saanud oma toredas majas küll eriti kaua elada, ta suri 1975. aastal ootamatult 59-aastasena, kuid siiani kuulub see villa tema pärijatele.

Artiklisari ilmub kord kuus koostöös kultuuriväärtuste ametiga.