Kui sõnasabast haarata, siis see maastik on siinkandis kujunenud aastasadade jooksul siin tegutsenud inimeste abil väga mitmekesiseks.

Väike-Maarja vallas on väga palju huvitavaid ajastutruid hooneid ja planeeritud maa-alasid, mis mind väga köidavad: Väike- Maarja seltsimaja, kogu Pika tänava äärne ala, Alar Kotli projekteeritud hooned, „tarekeste" elamurajoon, endine kolhoosikeskusehoone (praegune õppekeskus), Avispea küla, Simuna vana koolihoone, Triigi metskonnamaja, endised mõisasüdamed jpm. Kõike ei ole jõudnud tänaseni üle vaadata, avastamisrõõmu jätkub veel ja veel.

Töö vallavalitsuses pakkus samuti hulgaliselt uusi väljakutseid. Varem ei olnud ma ametnikuna ehitusalaga nii laialt tegelenud, õppisin palju uut.

Seadusandlus tuli endale palju põhjalikumalt selgeks teha. Riigihanked oli täiesti uus valdkond. Ehitusprojektid vajasid süstematiseerimist ja kogu ehitusarhiiv korrastamist.

Kuidas võrdled omavahel Tallinna lähedast Saku valda, kus Sa varem töötasid, ja Väike-Maarja valda: olud, suhtumised, vajadused, võimalused jne? Seda nii tööalaselt kui ka vaba aja võimalusi silmas pidades.

Arvan, et selline võrdlus ei oleks aus. Iga võrdlemise juures on keegi parem ja keegi halvem. Minu silmis on Väike-Maarja ja Saku mõlemad vägagi elamisväärsed vallad. Kaks korda suurema elanikearvuga pealinnalähedasel vallal on veidi lihtsam arenguplaane realiseerida, aga samas ka ootavad inimesed rohkem.

Kui siiski mälestustes sorida, siis meenub, et olin tulles meeldivalt üllatunud sellest, kui inimesekeskne, mitte bürokraatlik, on Väike-Maarja vallavalitsuses asjaajamine. Suuremas masinavärgis on kerge ununema, et iga vallakodanik on omaette isiksus. Väiksemas kohas, kus inimesed kõik omavahel tuttavad, on inimlik suhe väga oluline.

Teise asjana hakkas 3 aastat tagasi silma, et Väike-Maarjas osatakse hästi ära kasutada igasuguseid väliseid rahastamisvõimalusi. Ja see oskus õnneks aina areneb! Tänu edukate taotlusprojektidega saadud lisarahale on väga paljud asjad tehtud saanud, mida vallaeelarve üksinda kuidagi välja poleks kandnud.

Millised objektid Sinu vallas töötamise ajal said korda tehtud? Mis läks lihtsalt, mis tekitas rohkem peavalu?

Vallale kuuluvatest ehitistest olid sel ajal töös Kiltsi mõisakool, Gümnaasiumi peahoone, Ebavere vabaõhulava, Väike-Maarja seltsimaja saal, Väike-Maarja lasteaia sõimerühm, Äntu- Nõmme matkarajad, nn Struve meridiaanikaare otspunktitähis jt.

Ehitusspetsialisti rolli ei maksa siiski üle tähtsustada. Kõik ehitustööd korraldatakse vallas meeskonnatööna st alati on kaasatud mitu spetsialisti, kellel igaühel oma oluline osa.

Pealegi sõltub töö tulemus kõige enam siiski ehitajast. Lisaks valla objektidele said valmis ka mitmete ettevõtete suured ehitustööd: OÜ Pandivere Vesi renoveeris Kiltsis, Simunas ja Väike-Maarjas vee- ja kanalisatsioonivõrkusid, OÜ Baltic Log Cabins, AS Baltic Agro, AS Vireen, AS Vao Agro jpt laiendasid tootmist. Valmisid Kurtna Külamaja ja Liivaküla ning Eipri külamaja esimesed ehitusetapid.

Mul on hea omadus ebameeldivused, sh probleemidega kaasnev peavalu, olukorra lahenemise järel ruttu unustada. Võtan keerulisi asju enamasti põnevate väljakutsetena. Kui töö pakub piisavalt lahendamist vajavaid küsimusi, siis on töö huvitav. See on üks oluline motivaator.

Mis rõõmustas Sind kõige enam?

Rõõmu pakkus iga olukord, kui sain abi küsima tulnud vallaelanikule või ettevõtjale oma nõuannetega kasulik olla. Loodan, et suutsin oma tööga viia neid äratundmisele, et vallaametnik on abistaja, kes aitab orienteeruda keerukates seadustes ja juhatada lihtsaimat võimalikku teed pidi soovitud tulemuseni, näiteks ehitus- või kasutusloa väljastamiseni.

Kõige südamelähedasem on see, et Väike-Maarja Gümnaasiumi peahoone sai renoveeritud ning uus õppeaasta algab ka algklasside õpilastel väärikalt uuendatud koolihoones. Ilus, puhas, korras koolimaja süvendab austust kooli vastu juba enne kui õpilane koolipinki jõuabki. See tunne jääb saatma paljudeks aastateks. Inspireerivas keskkonnas on kergem hästi õppida.

Kõige suurema kogemustepagasi nii ehitustehniliselt, ehitusjuhtimise kui ka inimsuhete valdkonnas, kogusin aga Kiltsi mõisa restaureerimistöödelt. Tore on, et palju ehitustöid on veel ootel. Kui töö käib, ümbritsev keskkond muutub ilusamaks, siis vald toimib ja meil kõigil on parem elada.

Kas midagi jäi ka südamele kripeldama kui otsustasid ameti maha panna?

Pooleli jäänud tööd - ehitusvaldkonna eripäraks on, et töö ühe ehitusobjektiga võib kesta aastaid. Aga ainult sel põhjusel, et mulle meeldib tavaliselt alustatu ka lõpule viia. Kindlasti pole põhjust muretseda, et need asjad tegemata jäävad või halvasti tehtud saavad. Vallas on praegu tööl väga hea spetsialistide meeskond. Ja see on ka üks asi, mis kripeldab: kahju oli sellisest seltskonnast lahkuda. Aga eks elus tuleb alati teha valikuid. Sellel haruteel otsustasin valida kodu ja pereettevõtte.

Maikuust asus vallas ehitusnõunikuna tööle Kristiine Adamson. Millisena Sa oma töömaa talle edasi andsid?

Loodan, et veidi korrastatuma ja süstematiseeritumana kui ise vastu võtsin. Olin veidi mures, et kuidas säravale ja energilisele Kristiinele nn bürokraaditöö sobib. Süda jäi rahule kui ta ka kuu aega pärast tööle asumist ütles, et töö on huvitav. Olin ise ju kogu aeg sama tundnud.

KRISTIINE ADAMSON - ehitusnõunik: Kuidas Sa oled vallaellu sisse elanud?

Vallaellu sisse elamise tegi mulle lihtsamaks see, et töötasin varem üle poole aasta vallavolikogu komisjonide protokollijana. Sel ajal sai mulle selgeks, kes vallas töötavad ja millega tegelevad ning ilmselt harjusid paljud vallatöötajad ka minu näoga ära. Protokollija töö oli minu jaoks äärmiselt põnev, sest kõik meie piirkonna kuumemad teemad ja probleemid arutatakse seal läbi ning tõeline privileeg oli selle protsessi keskel olla. Ehitusnõuniku ametisse aitas mul sisse elada kõige enam Kadri Kopso, kes on tänaseni mind vajadusel juhendanud ja tuge pakkunud. Olen talle ülimalt tänulik. Kahtlemata on mul veel väga palju õppida, teen seda rõõmuga.

Esimeste töökuude muljed ja mõtted?

Alguses, kui tööle tulin, tundsin end justkui karusellil, sest tempo oli metsik, võrreldes lastega kodus olemisega. Ka Kadri ütles, et asusin tööle aasta kõige kiiremal ajal. Sest maikuus ärkavad ehitusvaldkonnas kõik talveunest.

Nii eraisikud kui ka ettevõtjad hakkasid aktiivselt ehituslube taotlema ning samal ajal algasid tööd mitmel valla oma ehitusobjektil. Tänu kiirele tegutsemisele ja jooksvalt õppimisele ei jäänud mul ilmselt aega muretsemiseks, et kas saan uuel ametipostil hakkama. Kohanemise tegid lihtsamaks ka rõõmsameelsed ja abivalmid töökaaslased.

Olen oma valikuga väga rahul ja tulen hommikuti rõõmuga tööle, sest igasse päeva jagub uusi ja huvitavaid väljakutseid.

Millised on selle aasta suuremad ehitustööd vallas?

Selle aasta suuremateks ehitustöödeks on kahtlemata CO2 rahadega rahastatavad rekonstrueerimistööd: Triigi spordihoone katuse soojustamine ja vahetamine ning küttesüsteemi uuendamine; Simuna koolimaja fassaadi soojustamine; Väike-Maarja hooldekodu ja gümnaasiumi algkoolihoone fassaadi soojustamine ning õppekeskuse küttesüsteemi rekonstrueerimise esimene etapp.

Tänu EAS-ilt saadud toetusele saab Väike-Maarja hooldekodu veidi värskendust. Remondi käigus vahetatakse enamik põrandaid, paigaldatakse uued uksed ja asendatakse osaliselt amortiseerunud vee- ja kanalisatsioonitorustikke.

Antud objekti eripäraks on see, et hooldekodu elanikud elavad remonttööde ajal asutuses sees. Seetõttu on hoones teostatavad tööd jagatud nelja etappi. Iga etapi lõpus tuleb ca 1/3 alalisi hooldekodu elanikke ümber paigutada.

Imetlen sealse asutuse töötajate rahulikku meelt ja head organiseeri organiseerimisoskust. Esimese etapi tööd valmisid 10. augustil.

Kui ma kevadel valda tööle asusin, siis algas KIK-ilt rahastuse saanud Kiltsi mõisa pargi rekonstrueerimise esimene etapp. See objekt on eriline, sest ma ei ole varem graniitsõelmetest teede ehitusega kokku puutunud. Ehitustöödega plaanitakse seal lähinädalatel valmis saada.

Üldisemalt vallas toimuvatest suurtest ehitustöödest toon esile ühisveeja kanalisatsioonitrasside ning elektrivarustuse rekonstrueerimise ja rajamise. Paljud elektri õhuliinid asendatakse maakaabelliinidega, tänu millele jääb tormidest põhjustatavate elektrikatkestuste oht väiksemaks.

Kindlasti olete märganud meie vallas toimetamas Corle OÜ-d, kes hoolitseb selle eest, et tulevikus oleks kõigil vallaelanikel võimalus liituda ülikiire Interneti-ühendusega. Tegemist on Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELA SA) projektiga EstWin, millega viiakse fi iberoptilistel kaablitel baseeruvad uue põlvkonna lairibaühendused kõikjale Eesti maapiirkondades.

Paljud eramajade omanikud on kasutanud võimalust saada renoveerimistoetust Sihtasutuselt Kredex, et eluaseme energiatõhusust tõsta. Toetust on taotletud ka taastuvenergia seadmete soetamiseks ja paigaldamiseks. Sügisel paigaldatakse meie valda üks väiketuulik, mille rajamiseks õnnestus vallaelanikul 70%-list toetust saada. Kahjuks on taastuvenergia toetuse taotluste vastuvõtt peatatud, kuna esitatud taotluste rahaline maht ületab kahekordselt selleks ette nähtud vahendeid. Aga renoveerimistoetuse küsimise peale tasuks igal eramaja omanikul mõelda, sest toetatavad tegevused on: välispiirete soojustamine; välisakende ja -uste vahetamine; küttesüsteemi asendamine või rekonstrueerimine ja ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimine või soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi paigaldamine. Toetusmäärad on olevalt saavutatavast energiamärgise klassist kas 25% või 40%.

Mida olulist on järgmiseks aastaks plaanis?

Järgmisel aastal on plaanis Väike- Maarja rahvamaja drenaaži ja vihmaveesüsteemide projekteerimine ja väljaehitamine ning loodetavasti õnnestub ka aknad ja välisuksed ära vahetada.

Lisaks sellele teeme tööd, et fondidest muusikakooli ruumide remondiks rahastust saada. Väike-Maarja muuseumile tellime rekonstrueerimise projekti ja järgmise aastaga loodame seal küttesüsteemid korda teha. Simuna rahvamajas plaanime lava rekonstrueerida.

Simunasse on plaanis ka lastemänguväljak rajada. Loodetavasti võimaldab vallaeelarve korrastada ka Kiltsi lasteaia ruumid. Jätkuvad suured ühisvee- ja kanalisatsioonitrasside tööd.

KAAREL MOISA - abivallavanem: Millisena valla ehitustanner Sulle praegu tundub!

Ehitustandril käib päris vilgas tegevus. Algkoolimaja rekonstrueerimistööd on lõpetatud. Neid töid fi nantseeriti suures osas KATA kava programmi raames. Lõpptulemusega võib rahule jääda. Jätkub veel KIK-i projekti raames katlamaja ümberehitamine pelletiküttele.

Suuremate ettevõtmistena realiseeruvad meil veel CO2 kvoodi müügi rahast 3 objekti: hooldekodu fassaadi soojustamine, Triigi spordihoone katuse ja küttesüsteemi rekonstrueerimine ning Simuna kooli 1960. aastatel ehitatud osa fassaadi soojustamine. Loodan, et hooldekodu rõõmus värvilahendus pakub silmailu paljudele. Need tööd peaksid olema lõpetatud septembrikuu lõpuks.

OÜ Pandivere Vesi poolt käivitus EL Ühtekuuluvusfondi poolt rahastava veemajandusprojekti II etapp - Simunas kanalisatsioonitrasside ehitustööd käivad, Triigis lõpetati projekteerimistööd ja varsti peaks algama ka ehitus, Müüriku ja Ebavere külades algasid projekteerimistööd.

Väike-Maarja aleviku puhastusseadmete projekteerimistööd käivad samuti. Kõik veemajandusprojekti tööd peavad olema lõpetatud järgmise aasta lõpuks.

Nagu näha, on oluline osa ehitustegevusest rahastatud Euroopa Liidu erinevatest fondidest.

Kui tugevalt vajadused võimalusi ületavad?

Vajadused on alati olnud hulga suuremad kui on reaalseid võimalusi. Eriti hull on olukord teedel. Teede rekonstrueerimistööd on väga kallid ja teid, mis hädasti remonti vajavad, on palju.

Nagu on kuulda, plaanib valitsus järgmisel aastal kohalikele omavalitsustele eraldatavaid summasid teede korrashoiuks ja investeeringuteks suurendada. Loodame, et ei tule väga lumerohke talv, siis saame ka rohkem teid remontida.

Millise pilguga vaatad tulevikku?

Teada on, et Euroopa Liidu poolt projektide rahastamises tuleb paari aastane vahe, sellest on põhjustatud ka järgmiste aastate väiksem investeeringumaht valla ehitistesse. Kõige hädapärasema loodame ikka ära teha.