Vanuseline koosseis jagunes vastajate osas nii: vanuses 12-30 7 vastajat, vanuses 31- 60 18 vastajat, vanuses 61-82 20 vastajat.

Esmalt küsisime, milline nädalapäev sobib kõige enam raamatukogu külastamiseks, millele vastati järgmiselt: kõik nädalapäevad (12 vastajat), E-R (10 vastajat), E-L (4 vastajat), K (3 vastajat), L (1) ja üks inimene avaldas soovi külastada raamatukogu pühapäeval.

Meie raamatukogu on avatud E-L, suvekuudel E-R. Ka laupäeviti on hakatud raamatukogu agaralt kasutama, sest nädala sees tõepoolest nii mõnigi ei jõua, samuti sobib see päev õpilastele ja üliõpilastele. Kellaaja suhtes vastas 22 inimest, et see pole oluline, 12-le lugejale sobis kell 13- 16, 8-le kell 11-13, 7-le kell 16-19 ja 3-le kell 9-11.

Praegused lahtiolekuajad on meil E-N 11-18, R 10-16 ja L 10-14. Ankeedist järeldub, et enamusele peaksid need ajad sobima. Kui küsitaks, miks me ei tööta 8 tundi päevas, siis tegelikult me ju töötame, lihtsalt lugejatele oleme avatud antud aegadel. Tuleb arvestada sellega, et raamatukogu ruume tuleb koristada, vaja on mitmeid töid peale laenutamistegevuse ära teha ja seoses tööülesannetega käia ka majast väljas.

Edasi küsisime, kuidas ollakse rahul raamatukogu asukohaga. Kõik vastajad peale ühe leidsid, et asukoht on sobiv. Ainult üks lugeja avaldas arvamust, et „raamatukogu võiks asuda alevi keskel, näiteks alevi bussipeatuses, siis oleks väljaspool alevit elavatel inimestel mugavam raamatukogu külastada".

Raamatukogu asub keset küla, nii alevikust kui Kasevälja poolt tulijaile on kaugus enam-vähem sama. Kuid jalgsi siia jõudmiseks kulub siiski aega ja vanematel inimestel pole see tulemine sugugi kerge, lisaks veel ronimine II korrusele. Sellele vaatamata on praegune koht parim, mis meil kunagi olnud, nii ruumide kui ka olmetingimuste poolest.

Küsimusele, kuidas hindate praegu raamatukogu kasutuses olevaid ruume, leidis enamus vastajatest et need on mugavad ja käepärased, palju oli vastatud ka, et need on piisavalt avarad. Kuid 6 inimest leidis siiski, et ruumi on vähe, 4 vastasid, et riiulite vahed on kitsad ja üks inimene arvas, et raamatukogu ei võimalda privaatsust lugemisel.

Lugejad on erinevad: paljud ei otsi lugemismaterjali riiulitelt, vaid valivad uudiskirjanduse hulgast või raamatukoguhoidja soovitusel. Tullakse ka nimekirjaga, mille alusel töötajad raamatud välja otsivad.

Kuna on lugejaid, kes ise lugemist otsivad ja palju aega riiulite vahel veedavad, siis tõepoolest - riiulite vahed on kitsavõitu. Ei ole kindel, et me kunagi veel laieneda võiksime, et uut kirjandust lahedalt ära paigutada. Olen mõelnud, et peaks riiulitele kõrgemad laudid peale ehitama, aga sel juhul tekib ebamugavus sellest, et kõrgemalt ei ulata raamatud võtma.

Küsimusele, et millise eesmärgiga tulete raamatukogusse, vastas enamus, et tullakse raamatute ja perioodika laenutamiseks ja tagastamiseks. Aga vastati ka, et printimiseks- paljundamiseks-skänneerimiseks (4 inimest), perioodika lugemiseks kohapeal (3 vastanut), arvuti ja interneti kasutamiseks (1 vastanu) ja suhtlemiseks teiste külaelanikega (2 vastanut).

Nii et raamatukogu külastatakse mitmel põhjusel. Avaliku Internetipunkti külastamine on viimasel ajal küll oluliselt vähenenud, samuti tasuliste teenuste kasutamine, kuid leidub külastajaid, kellele ka need teenused vajalikud on.

Küsisime ka, et millist teenust sooviksite veel tarbida raamatukogus. Vastati:

  • soovin rahulikult istuda, kohvitada ja lugeda
  • ideaalis võiks olla tasuline joogiautomaat (tee, kohv, kakao, vesi jne.) neile, kes soovivad pikemalt kohal olla
  • olen rahul seni pakutavaga
Joogiautomaadi koha pealt võiks öelda, et sellega on nii ja naa. Kui on rahalisi võimalusi, siis miks mitte. Kuid samas me riidleme lastega, kes tulevad raamatukogusse oma söögi-joogiga. Seda eelkõige raamatute ja ajakirjade kaitsmiseks. Aga kas seda lubada siis täiskasvanutele? Eeldan, et mõnulemine kohvi-teetassi taga nõuab eraldi nurgakest. Aga miski pole võimatu, kui asjad korralikult läbi mõelda.

Järgmisena uurisime, kuidas ollakse rahul meie perioodika-valikuga. Vastati järgmiselt:

  • jah ja ei: naistekate asemel võiks tõsisemaid väljaandeid olla
  • väga rahul: soove võib olla palju, kuid arvestada tuleb enamuse huvidega
  • sobib mis on
  • valik on mitmekesine ja vajalik, ise ei jõua neid tellida
Kõiki perioodikaväljaandeid meil muidugi tellitud ei ole. Oleme jaganud tellimise omavahel kooliraamatukoguga, et mitte teineteist dubleerida. Jagatud sai sel alusel, mida kusagil rohkem loetakse. Koolis on paljud väljaanded vajalikud õppetööks, külaraamatukogus paljud ajaviiteks. Kooliraamatukogufondid on samuti kõigile vallaelanikele avatud. Nii pole me tellinud väljaandeid „Imeline teadus" ja „Imeline ajalugu", kuna need on kooliraamatukogus olemas. Aga edaspidi pole ka välistatud, et nii mõnigi väljaanne saab ka meie kogu olema kui nõudlust on ja rahalisi vahendeid jagub.

Järgnev seostub taas eelnevaga: millist kultuuriperioodikat sooviksite lugeda? Selgus: Kultuuriperioodika ei paku huvi (9 inimest), „Loomingu Raamatukogu" (7), „Looming" (6), „Hea Laps" ja „Õpetajate Leht" (5), „Teater. Muusika. Kino" (4), „Sirp" ja „Vikerkaar" (3), „Täheke" ja „Keel ja Kirjandus" (2), „Värske Rõhk" „Diplomaatia" ja „Muusika" (1). Veel oli selliseid vastuseid:

  • tellin ise
  • perioodika on minu jaoks piisaval määral kättesaadav internetis, kui peaks olema soov konkreetse väljaande osas, siis olen seda hankinud mujalt, seega ei oska eelistada üht teisele
Kommentaariks niipalju, et eespool nimetatutest „Õpetajate Leht", „Täheke", „Keel ja Kirjandus" ja „Värske Rõhk" on kättesaadavad kooliraamatukogus, aga ülejäänud on külaraamatukogus kõik olemas, ainult et millegipärast suurt kasutamist ei leia, vaatamata sellele, et ankeedist võib välja lugeda vastupidist.

Edasi küsisime, kuidas ollakse rahul meie laenutusvalikus oleva kirjandusega.
Sellele küsimusele vastas jaatavalt 99,9% vastanutest. Aga valik vastuseid:

  • jah, aga...raha jääb äkki napiks?
  • küll ja rohkemgi
  • täiesti
  • nii ja naa
  • rahul, kuid alati saab olla paremini kui seda aga rahalised võimalused lubavad
  • jah, aga hetkel populaarne sari E. J. Jamesilt võiks ka teil olla
Uusi raamatuid saame tellida vastavalt rahalistele võimalustele. Osa sellest kaetakse riiklikest vahenditest ja osa kohaliku omavalitsuse poolt. Riigidotatsiooni eraldatakse vastavalt omavalitsuste elanike arvule. Praegu on see 1.57 € elaniku kohta ehk siis meie raamatukogu saab teavikute soetamiseks riigilt 2060 €, kuna oleme omavalitsuses ainuke rahvaraamatukogu. Kui oleks raamatukogusid rohkem (näiteks naabervallas Mäetagusel on 3, Avinurmes 2), siis jaguneks see summa mitme peale.

Aga meie valla kiituseks peab ütlema, et aasta-aastalt on vallapoolne raha suurenenud, tänavu on see 3940 €. Tänu sellele oleme saanud muretseda teavikuid kõigilt elualadelt ja kõigile lugejagruppidele.

Oleme oma fondiga väga rahul ja seda kiidavad ka meie lugejad. Kõike me siiski ei jõua tellida ja kas on see alati ka vajalik. Paljusid raamatuid me kohe ei osta, vaid hangime need hiljem soodushindadega.

Ei juhtu ju ka midagi, kui raamatut kohe ilmumise järgselt lugeda ei saa. Pealegi on võimalus puuduv teos kätte saada raamatukogude vahelise laenutuse (RVL) teel teistest kogudest. Palju kasutavad seda võimalust õppijad. Püüame siiski oma lugejate soove arvestada ja tellime raamatuid järelkomplekteerimise teel, kui pole osanud mõnd teost koheselt tähele panna või pidanud vajalikuks.

Aga mida siis meilt kõige enam laenutatakse?
Muidugi on esikohal ilukirjandus (35 vastanut), järgnevad elulood (24), reisikirjad (19), psühholoogia (17), ajalugu (16) tervis (14), käsitöö (13), lastekirjandus (11), aed (10), kultuur ja kombed, loodusteadused, geograafia ja kodumajandus (8), ehitus ja luule (6), poliitika (3), sport, teater, esoteerika (2), usk ning keele-ja kirjandusteadus (1).

Ilukirjandusest eelistan lugeda... Vastati järgnevalt: tõsielusündmustel põhinevaid romaane (36 vastajat), armastusromaane/ ajaviiteromaane (24 vastajat), ajaloolisi romaane (20), noorsooromaane (16), kriminaalromaane (13), ulmekirjandus, fantastika (1) - loetelus see nimetus puudus, tore, et lugeja lisas oma eelistuse Edasi küsisime soovitusi, kommentaare, ettepanekuid seoses avaliku Wifi-võrgu ja avaliku internetipunktiga raamatukogus.

Valik vastuseid:

  • ei tea sellest midagi
  • kellel ei ole võimalust kallist internetti kastutada, siis raamatukogus on selleks hea võimalus
  • internetipunkt vajaks värskendust Kas värskenduse all peetakse silmas ruumi värskendust või IT-tehnoloogiat, jääb selgusetuks. Ruumi värskendus on tänavu kavas. Oleme aeg-ajalt vanu arvuteid vahetanud uuemate vastu, aga need kipuvad kiiresti moraalselt vananema, oleme nõus. Wifi-t pole ankeedis keegi maininud, kuid küsitud on, meil aga see esialgu puudub. Oleme soovijad suunanud kas Dello kohvikusse või Kristjani baari. Põhiliselt küsivadki seda suvel läbisõitjad. Suvel leiabki internetipunkt rohkelt kasutust suvitajate, puhkajate, turistide ja läbisõitjate poolt.
Muul ajal külastavad AIP-i vähesel määral omad inimesed.

Kas ollakse rahul raamatukogu töötajate tööga, siis vastati, et rahul:

  • Raamatukogu töötajad on abivalmis ja lahked, vastutulelikud. Olen alati saanud vastused tekkinud küsimustele. Oskavad soovitada huvitavat lugemist.
  • Jätkake samas vaimus.
  • Abiks kõiges: ilukirjanduse jne. valimisel, alati abistatakse, soovitatakse.
  • Tublid, heatahtlikud, sõbralikud, abivalmid.
  • Kõik on väga hästi. Millised on ettepanekud, et raamatukoguteenus oleks veelgi meelepärasem:
  • No kui kohvi ka pakutaks, siis muutuks raamatukogu lugemissaaliks. Kas seda tegelikult vaja oleks? Ei usu.
  • Tore, kui töötaja tunneb kirjandust, oskab soovitada, mida Aili teeb suurepäraselt.
  • Teenindus korrektne ja väga meelepärane. Järgmine küsimus: kas olite varem teadlik, et Iisaku Raamatukogul on oma kodulehekülg? Siin läksid vastused peaaegu pooleks. Teadlikud olid 19 ja 15 inimest polnud teadlikud.
Meie kodulehekülje leiab aadressilt http://iisrmtk.onepegefree.com või siis valla koduleheküljelt või netitabelist raamatukogude alt. Raamatukogu kodulehelt saab teada, mida me teeme ja plaanime, fotosid sündmustest, uudiskirjanduse tutvustusi, edetabeli loetavamate raamatute kohta, ajaloolist materjali jne.

Küsimus raamatukogu ürituste kohta. Milline üritus on olnud sinu jaoks huvipakkuv ja atraktiivne, milline oleks sinu jaoks ideaalne ja huvitav üritus, kes võiks esineda, milliseid teemasid käsitletakse, kui suur võiks olla osalustasu? Kohvilaud? Vastati:

  • Meeldis kirjanike külaskäik.
  • Osalustasu võiks olla 2 €.
  • Võiks esineda mõni laulja.
  • Võiks olla kohvilaud osalustasuga.
  • Raamatukogu üritused peaksid olema mitmekesised. Teavet nende toimumise kohta võiks olla rohkem. Osalustasu sõltub vajadusest. Kohvilaud on alati kohane.
  • Esineda võiks tuntud kirjanik, avaliku elu tegelane, keegi keda teatakse. Kohvilaud - jah. Osalustasu maksimaalselt paar eurot.
  • Meeldivad elulugude õhtud.
  • Meeldivad on olnud kohtumine kirjanikega, muusika- ja luuleõhtud.
  • Näitused - mulle piisab.
  • Võiksid esineda huvitavad, toimekad, kultuuri- ja kirjandusega seotud isikud, reisimuljete jagajad jne.
  • Kahjuks pole mul olnud võimalik osaleda, aga näitused on super!
  • Võiksid olla luuleõhtud, raamatuarutelud. Oleks huvitav kohtuda kirjanike ja luuletajatega, psühholoogidega.
  • Meelde on jäänud luule- ja muusikapõimikud, kohtumis- ja mälestuste õhtud.
  • Huvitavad on olnud kohtumised kirjanikega, elulugude jutustamine.
  • Osalustasu kuni 10 €.
  • Kõik tehtu on olnud huvitav.
Veel küsimusi ürituste kohta: milline aeg sulle sobiks, et saaksid osaleda raamatukogu üritustel? 5 inimest vastas, et talle sobiksid tööpäevad kell 17-18 õhtul, päev ja kellaaeg ei oma tähtsust (4 vastajat), reede õhtuti (4), peale tööpäeva lõppu või laupäeval (4), õhtune aeg nädala sees (2), tööväline aeg (1), peale kella 19.00 (1) ja nädalavahetus peale kella 20.00 (1).

Millisel viisil peaks raamatukogu sind informeerima ürituse toimumise kohta? Vastati: kuulutus teadetetahvlil (28), e-kiri (16), raamatukogu kodulehekülg (13), valla kodulehekülg (9), Facebook (6).

Kas raamatukogu peaks Teie arvates üldse üritusi korraldama? Jah, kindlasti (35); ei, sest raamatukogu peaks tegelema ainult põhiteenuse pakkumisega (3).

Oleme teinud üritusi vastavalt oma oskustele ja võimalustele. Sügis-talvisel perioodil toimuvad need korra kuus, tööpäeval õhtusel ajal, tundub, et enamusele see sobib. Raamatukogupäevade raames oktoobri lõpul on tegemisi rohkem. Kui on olnud raamatukogu juubelid, lugemis- või raamatuaasta, siis ikka oleme suurejoonelisemalt ette võtnud. Kahe kuu tagant oleme vahetanud näitusi Trepigaleriis. Neid on ka mõni vastaja siiski maininud. Korra kuus vahetame ka raamatute väljapanekuid. Kaugemalt külalisi on meil ikka aegajalt käinud. Meenuvad menukirjanik Erik Tohvri, noorsookirjanik Sass Henno, lastekirjanik Aidi Vallik, poetess Virve Osila, kirjanikud - dessantnikud Wimberg, Keränen ja Kunnas, humorist Toomas Kall, kirjanik ja luuletaja Lehte Hainsalu, ulme-ja lastekirjanik Veiko Belials, näitlejad Andrus Vaarik ja Kaie Mihkelson, muusikud Heiki Mätlik ja Maarja Nuut, saksofonist Urmas Rätsep koos klahvpillimängija Konstantin Arutjunoviga. Ka kohalikud muusikud ja lauljad on meie üritustel üles astunud: Tanja Elken, Toomas Kuslap, Pille Nagel, Eve Avel, Evi Rebina, Maarja Murutalu ja Külli Karask, ka näiteringi liikmed on raamatukogu juubelil oma õla alla pannud. Psühholooge ja teiste erialade inimesi pole osanud kutsuda.

Mõnikord jääb asi raha taha pidama, sest tuntud esinejatele tuleb maksta honorari. Oleme saanud neid kutsuda enamasti tänu projektide kirjutamisele ja muudest allikatest saadud toetustele. Tihtipeale jääb asi ka kartuse taha, et inimene tuleb teisest Eestimaa otsast kohale aga publikuks on vaid käputäis inimesi. Piinlik nagu. Kuid viimane kohtumine kirjanike trioga näitas siiski vastupidist.

Ja eks reklaam on tõesti oluline. Peamiselt sooviksid lugejad ikka vanamoodsalt teadetetahvlit ürituste kuulutusi lugeda. See on ka loogiline, sest enamus meie praegusest publikust on eakad inimesed, kel puudub internet, rääkimata Facebooki kontost. Aga nooremad tõepoolest soovivad teadvustamist interneti kaudu. Nii on meie reklaam üleval alati valla ja raamatukogu kodulehtedel. Facebooki võimalust võib kindlasti edaspidi kasutada. Kuna aga oli väga palju vastajaid, kes sooviksid reklaami saada e-kirja näol, siis olge head, kes seda ikka tõsiselt soovib, andke meile teada.

Meie peamised üritused on siiski meie endi ja „kodukootud" s.t. kasutame kohalikke inimesi külalistena, samuti paneme ise kokku luule- ja muusikakavad, abiks väsimatu Judith Kulvere. Kunagi olid väga populaarsed reisimuljete õhtud, sest nõukogude ajal ju väga palju ei reisitud. Kui keegi kusagile siiski sattus, tuli teda igal-juhul ära kasutada. Eriti põnev oli aeg, mil juba piirid lahti läksid. Keegi pakkus välja, et võiks ka praegu sellisid üritusi teha, kui on huvilisi, miks mitte. Väga tore, et vastajad andsid meile hulganisti nõuandeid ja soovitusi. Lõpetuseks veel mõned mõtteavaldused:

  • Arvan, et Iisaku raamatukogu teenindab oma lugejat hästi.
  • Iisaku raamatukogu on mulle suureks toeks olnud. Väga armastan lugeda ja ise raamatute ostmisel ei näe tänapäeval suurt ja sügavat mõtet. Ja ega ole võimalustki.
  • Pole osalenud ühelgi üritusel, kuid selle põhjal, kes on esinemas käinud või külas olnud, arvan, et kõik inimesed on olnud huvitavad. Raamatukogu annab ja kannab edasi meie kultuurilugu ja kohalikku elu-olu.
  • Trepigalerii näitused on atraktiivsed, sest tutvustavad kohalikke andekaid inimesi. Et raamatukogu ikka säiliks!