"Eelmise direktori (Lauri Kivil - toim.) tööga olin väga rahul," ütleb Vaidla. "Asjad liikusid üsna selles suunas, nagu nad minu arvates peaksidki. Seetõttu teadsin juba kandideerides, et see koht vastab minu ettekujutusele ühest kunstide koolist."

Samas paigal seista ei soovi keegi. Omad plaanid on ka uuel direktoril.

Popid käsikellad

Vaidla sõnul annavad palju vajalikku infot sisseastumiskatsed - kui on märgata huvi uue eriala vastu, tuleks kaaluda selle eriala loomist. Näiteks on populaarseks osutunud käsikellade ansambel, millega tegi algust Lauri Kivil. "Praegu on meil üks laste grupp, aga võiks olla kaks, võib-olla isegi kolm," pakub Vaidla. "See on populaarne laste seas, kes tahaks muusikaga tegelda, aga ei soovi konkreetset pilli õppida." Rutiin on käsikellade puhul vähenõudlik - koos käiakse kord nädalas, harjutatakse ning õpitakse lugusid.

Käsikellade ansamblis osaledes võib tärgata õpilases huvi mõnd instrumenti tõsisemalt õppida. Plaanis on avada käsikellade grupp ka täiskasvanutele.

"Kui kooli avaaktusel oli käsikellade tutvustus, siis pärast esinemisi olid lapsevanemad kellade ümber koos ja uudistasid," meenutab direktor. "Kui kõik hästi läheb, huvilisi leidub, siis peaks novembrist juba täiskasvanute ring tööle hakkama."

Teine plaan on taaskäivitada kooli orkester. Juba kaua kavas olnud ettevõtmisele mõjus halvavalt vahepealne (juurdeehituse aegne) olukord Kiili gümnaasiumis, kus õpilased käisid kahes vahetuses ning proovide ajad ei sobinud kõigile. Nüüd tundub, et lõpuks on takistused ületatud ning orkestri saab taas moodustada.

Andekad üles leida

Kunstide kooli vajalikkuses vallas ei kahtle tänasel päeval keegi. Seega saab koolis rahulikult keskenduda õpetamisele ja talentide leidmisele.

"Esimene eesmärk on leida igale erialale piisavalt õpilasi," ütleb Vaidla. "Puhkpillidega on väike mure, näiteks oboed meil ei mängita. Keelpillidest võiks olla ka vioola, aga eks peame vaatama oma võimalusi."

Teine eesmärk, nagu direktor selle sõnastab, on leida vallast lapsed, kes on andekad ning kes saaksid tulevikus minna edasi õppima, kes on potentsiaalilt tulevane Eesti kultuurieliit. Samas on muusikaga tegelemise tahet palju rohkemates kui ainult tippu pürgijates.

"Tahame üles leida kõik, kellel on muusikaga tegelemise tahet. Isegi kui ei minda pärast siinse kooli lõpetamist edasi õppima, teatakse vähemalt, mis on klassikaline muusika," ütleb Vaidla. Ja see polegi kaasajal enam enesestmõistetav. Pahatihti küsitakse hoopis, et kas on mõtet asjal, millest ma aru ei saa? Direktor loomulikult nii ei arva. "Sama küsimuse võiks ju esitada ka füüsika ja matemaatika kohta - kui lapsed koolis seda ei õpiks, ei saaks ka aru, mis need on," toob ta näite. "Kui tegelda ainult asjadega, millest on väga lihtne aru saada, siis võiks ju küsida, et milleks üldse kool?"

Vaidla jaoks on kaunid kunstid osa inimesest, seda juba iidsetest aegadest saadik. Ja kui seda ei arenda, jääb osa inimesest välja arendamata.

Eestis kipub selle hüpoteesi järgi elu mittetäielikuks jääma, sest riik meil teatavasti huviharidust ei toeta. Ka Kiili Kunstide Kool eksisteerib tänu vallale ja lapsevanematele, kes lapse osalustasu maksavad. "See haridus on laste jaoks oluline," ütleb Vaidla. "Seda ütlevad kõik, kellega olen vallas kokku puutunud. Minu ülesanne on hoida, et selliste põhimõtetega kool edasi kestaks."
_____________________________________________________

Kalev Vaidla

  • Elab Tallinnas Nõmmel, 29-aastane.
  • Töötanud tsv elloõpetajana Kiili Kunstide Koolis 7 aastat. Lisaks õpetas tsv ellot Kuusalu, Viimsi ja Rapla koolides.
  • Leiab, et tsv ello populaarsus on taas tõusuteel. "Palju aitas kaasa möödunudaastane "Klassikatähtede" sari ETV-s, kus võitis tsv ellomängija Marcel Johannes Kits," ütleb Vaidla.
  • Ise mängib tsv ellot, kui võimalust pakutakse. Viimati mängis Järvi festivalil Pärnus.
  • Töötab Kiili Kunstide Kooli direktorina selle aasta 1. augustist.