Laiem sild ja laugem kurv Eelmine Öötla sild ehitati 1955. aastal. Silda ületas päevas veidi üle 400 auto ning aeg-ajalt juhtus sillal õnnetusi. Põhjuseks see, et sild koos pealesõitudega moodustas liiklusohtliku kurvi ja oli teega n-ö nurga all, samuti küllaltki kitsas. Seetõttu otsustas Ida Regionaalne Maanteeamet uue silla tegemise ette võtta ning Skanska EMV peatöövõtjana seda tegigi. Uus teraskaarsild on võrreldes vanaga 2 meetrit laiem – senise 7 meetri asemel 9.

Silla Peetri poolses osas on ohtlik kurv asendunud laugemaga ning ligi 100 meetrit mõlemale poole sillast on maha pandud uus asfalt. Uuele sillale pääseb sõitma alates juuli lõpust. Silla rajamise eelarve oli üle 2,5 miljoni krooni.

Lotovõit: tolmuvabalt Järva-Jaani

Paar aastakümmet ootamist, nädal aega tööd ning Peetrit ja Järva-Jaanit ühendabki tolmuvaba tee. Siiski ühe väikese erandiga – Järva-Jaani külje all Kuksema külas Pähu bussipeatuse juures on ühe kilomeetri jagu kruusakattega teed. See lõik ootab 2011. aasta remonti, siis tehakse seal suuremad teetööd, ehitatakse korralik aluspõhi ning järgmisest sügisest on tee kogu ulatuses tolmuvaba. Tegelikult on selle tee ehitus kui võit loteriil – kuigi Järva-Jaani, Kareda ja Koeru valla juhid on selle tee tõttu mitmel korral ka ministrite poole pöördunud, ei olnud teed Ida Regionaalse Maanteeameti ehitus- ja remondiobjektide nimekirjas vähemalt 2014. aastani. Eelmisel aastal tehti teel ära kõik mustkatte jaoks vajalikud eeltööd: kraavid, drenaažisüsteemid, pealevedu. Kui selgus, et Tallinna-Tartu maantee ehitusest on freespuru üle jäämas, tuli ka otsus, et see Järva-Jaani teele ära kasutatakse.

Mida sellise tee valmimine täpselt tähendab, tunnetab ehk iga Järva-Jaani teest sõltuja ise. Kõige suurem elumuutus on aga otse selle tee ääres elavatel inimestel – kui tolmutõrje oli ära kulunud või polnud seda üldsegi mitte tehtud, oli üsna suure liiklusintensiivsuse tõttu selle tee ääres keeruline elada. Järva-Jaani pakub teenuseid, mida meie inimestel nüüd mugavam kasutada.