1.                  Uue korra kohaselt peab iga korterelamu korstnaid 1 kord aastas pühkima kutsetunnistusega korstnapühkija.

2.                  Eramu korstnat võib ise pühkida, kuid 5 aasta jooksul 1 korra peab seda tööd tegema samuti kutsetunnistusega korstanpühkija.

3.                  Alates 1. jaanuarist 2012 võib küttekollet paigaldada ainult kutsetunnistusega pottsepp. Eramus võib seda tööd ise teha, kuid vastutada tuleb siis endal.

4.                  Küttekolde paigaldamiseks tuleb kohalikust omavalitsusest

luba taotleda. Ka meil väga populaarse õhksoojuspumba paigaldamiseks on luba vaja.

5.                  Olev Okas rääkis, kuidas ventilatsioonikorstnast võib ving levida põranda alla ja sealt edasi naabrite korterisse.

6.                  Kõige odavam on kortermajadesse ehitada uued telliskividest korstnad ja korralikud ahjud.

7.                  Kui korterite omanikud on kokku leppinud, kuidas oma kortereid tulevikus kütma hakata, siis tuleb pöörduda valda, kust antakse projekteerimistingimused, edasi tuleb tuleb leida projekteerija. Valmis projekti kinnitab Päästeamet, vald väljastab ehitusloa, tasuda tuleb riigilõiv.

8.                  Kõige mõtekam on ilmselt liituda olemasoleva konteinerkatlamajaga, kuid iga maja peab leidma endale kõige parema lahenduse.

Ei ole olemas suurepäraseid terviklahendusi, mida vallamajast elanikele jagatakse. Iga maja ja iga korteriomanik peab hoolima nii endast kui teistest.