Vaida „iseseisvus“ 1977. aastal

Vaida, mida mainiti esimest korda Taani hindamisraamatus 1241. aastal, võttis oma praeguse kuju 1977. aastal, kui administratiivüksused lahku löödi. Enne moodustasid Vaida, Vaidasoo ja Suuresta ühe suure Vaida küla.

Vaida senised hiilgeajad jäävad kaheksakümnendatesse, kui elanike arv ületas 1200 piiri. Enamik tööealistest inimestest teenis leiba kohalikus aiandussovhoosis. Tollest ajast on pärit suur osa sealsest elamupargist, ainult üks kolmekorruseline maja on ehitatud hiljem.

Eesti taasiseseisvumine tõi kaasa majandite reorganiseerimise ja ühes sellega lõpetas tegevuse ka Vaida sovhoos. Ühe farmi ostis 1993. aastal Iiri puidukontsern Balcas, rajades sinna saeveski.

Välisinvestorite kaasamisel mängis olulist rolli toonane vallavanem Rein Poolak. Nimelt oli tehingu vahendajal õigus saada vahendustasu, kuid riigimehelikkust üles näidanud ja kohalikku arengut isiklikust kasust olulisemaks pidanud Poolak loobus talle ette nähtud rahast. Selle aasta alguses vahetas Vaida üks suuremaid tööandjaid omanikku – Balcase ostis ära Eesti ettevõte Combiwood OÜ.

„Näen Vaida kinnistus suurt potentsiaali, millest kogu grupi ettevõtted kasu võiksid saada. Saeveski asub Harjumaal ning see annab võimaluse kujundada sellest tulevikus grupi järeltöötluse ja logistikakeskus,“ ütles Combiwood grupi finantsjuht Toomas Mets pärast tehingut ettevõtte pressiteate vahendusel. Combiwoodi kõrval on suuremateks Vaidas tegutsevateks ettevõteteks Metallieksperdid OÜ ja Alpek FL OÜ.

Kooli laiendus valmib 2016. aasta sügiseks

2008. aastal muutus pärast Tallinna-Tartu maantee rekonstrueerimist oluliselt mugavamaks Vaita sissesõit. Valmisid viadukt ja jalakäijate sild ning uue katte sai ka Vaidat läbiv Vana-Tartu maantee. Kergliiklusteid kasutatakse nn kahe silla ringis nii jalutamiseks kui ka sportimiseks.

Varem valmistas vaidalastele muret halb joogivesi, kuid 2012. aastal, kui Elveso ehitas eurorahade toel kaugkütte-, vee- ja kanalisatsioonitrassid ning nüüdisaegse veepuhastusjaama, see probleem lahenes. Seda, et nõukaaegse elamupargiga Vaida vajab hädasti uuselamuid, rõhutas ka Võrklaev. „Kinnisvaraarendajad ei julge praegu võib-olla suurteks projektideks riske võtta. Siinkohal saaks vald anda infrastruktuuri näol väikese lisatõuke, et elu käima tõmmata,“ arutles Võrklaev. „Näiteks tehnopargi rajamiseks on detailplaneering tehtud ja teatud infrastruktuur on ka äri alustamiseks rajatud. Ideaalis oleks Vaida Rae valla lõunakülade tõmbekeskuseks. Seda silmas pidades laiendame ja ajakohastame ka Vaida põhikooli ning 2016. aasta 1. septembril on kõik uuenenud kooli avamispeole oodatud.“ Loodame, et avamispeo kutse võtab vastu ka Indrek Neivelt, kes kunagi oma haridusteed selles koolis on alustanud ja Vaida põhikooli ka lõpetanud.

Hea stardipaik noortele peredele

Vaida alevik võiks olla praegu hea stardipaik lastega peredele. Pillerpalli lasteaia hubasust ja õpetajate asjatundlikkust on kiitnud paljud väljastpoolt tulijad. Veerandsada aastat Vaidas elanud Urmas Kütt märkis, et kohalik kogukond tunneb puudust noorte- ja kultuurikeskusest, kuhu võiks näiteks kutsuda teatritrupi ning kus kohalikud taidlejad huvialadega tegeleda saaks. Paha ei teeks ka sooja sööki pakkuv hubane pubi.

„Tundub, et Peetri ja Jüri kiire kasv võtab vallajuhtide tähelepanu Vaidalt ära. Vaida tugevateks külgedeks pean turvalist elukeskkonda, lapsed saavad turvaliselt majade vahel joosta. Lasteaias ja koolis tegutsevad head spetsialistid ning noorsportlased on saavutanud kõrgeid kohti ka vabariiklikel võistlustel,“ sõnas Kütt.