Jaan Kaeli oli Anton Hanseniga ka kirjavahetuses, Tammsaare kogutud teostes nimetatakse teda sõbraks ja innustajaks. Nende kirjavahetusest on juttu „Kogutud teoste" 18. köites.

Enne Hagerisse jõudmist elas Kaeli lühikest aega Tallinnas, kus pidas voorimehe ametit. Hobuse ja voorimehetroska varguse järel otsustas mees maale tulla ja valis elupaigaks Hageri, sest Hageris Nõmme talus olevat tal sugulased elanud.

Hageris avas Kaeli 1901. aastal koolitarvete kaupluse ja väikese päevapiltniku ateljee Mäeküla mõisa tuuliku vastas Laamanni majas (kuulub praegu dr Sternile), keskusest veidi eemal (nüüdseks siiski aleviku keskel). Kaeli kasutada oli vaid kaks tuba - üks kaupluseks, teine elamiseks. Päevapiltniku töö jaoks ehitas ta majale juurde uste-akendeta ruumi. Peret Kaeli ei loonud. Kohila kauaaegne õpetaja Urve Loonet Veskioja-Mühlbach on meenutanud, et vanapoisiks jäi Jaan sellepärast, et ta pruut Pildi Maria läks mehele Bockmanni Hansule.

J. Kaeli oli piirkonnas tunnustatud ühiskonnategelane, kes osales aktiivselt Hageri haridusseltsi tegemistes. Samal ajal oli ta ka fotograaf, liikudes tavaliselt ringi jalgrattaga. Lisaks Hageri inimestele pildistatas ta ka ümbruskonna vaatamisväärsusi-ehitisi, ühistegevust, loodusobjekte, sh ka sel ajal täiesti elujõus olnud Kernu kadakat, mille olevat Rootsi kuningas Karl XII istutanud. Portreefotodest on vast tuntuim palju kordi trükis avaldatud Tammsaare ema Ann Hansen.

J. Kaeli taandus ühiskondlikust elust peale 1940. aastat, mil pood temalt ära võeti, talle jäi elamiseks katusekambrike. Üksiku ja unustatuna suri ta 1951. aastal.

Kahjuks ei pööratud tema pärandile - negatiividele ja fotodele omal ajal piisavat tähelepanu, negatiivid olevat lausa prügimäele veetud, kuid Hageri kihelkonna inimeste vanades perealbumites võib Jaan Kaeli fotosid palju kohata. Võib ka arvata, et Jaan Kaeli pärand on laiali terves Eestis ning osaliselt Eestist lahkujate kaudu ka Euroopas.

J. Kaeli pärand vajab kokkukogumist, sest tema looming kuulub meie ühisesse kultuuripärandisse. Seepärast on Hageri muuseumil palve: palun vaadake tähelepanelikult vanu perekonnaalbumeid või üksikuid pilte, avastades sealt Kaeli nime, andke sellest teada tel 48 94 794 või 56483828 ja tulge võimalusel Kohila vallamajja kabinetti 6, kus saame fotod arvutisse skanneerida. Kui soovite, tulen arvuti ja skanneriga teie poole, et see töö kohapeal ära teha. Loomulikult võib fotosid ka muuseumile annetada, sest niimoodi saaksime Jaan Kaeli pärandit hoida, uurida ja laiemalt tutvustada.