Väärikate tantsuõhtu õhkkond oli rõõmus ja rahulolev
Ja just sel maagilisel kuupäeval sammuski läbi rohke lume Tööstushariduskeskuse aula poole hulgaliselt rõõmsat rahvast. Garderoobi sisenedes ja jalatseid vahetades, märkasin, et kohale on tulnud hulgaliselt ülikondi kandvaid härrasmehi daamidega, kel kaunid soengud, kontsakingad jalas ja kenad kleidid seljas. Esinejaks oli kutsutud Toomas Anni, kes oma laulude ja paljude teiste tuntud meloodiatega seda õhtut sisustas. Koguneti teisel korrusel asuvasse saali. Tervitused, kõned Kristiine linnaosa vanemalt Andrei Novikovilt ja abilinnapealt härra Sarapuult. Kõlas avalugu ja esimesena liuglesid parketil meie linnaosa vanem koos kauni blondiiniga. Neile järgnesid pea kohe, hallipäine tantsupaar, kes, muide, tantsisid erakordselt hästi. Milline rüht! Tantsijaid tuli aina juurde ja peagi oli põrand tantsijatest tulvil. Nende tantsu jälgides tulid mulle meelde meie omaaegsed ranged tantsuõpetajad härra Arseni Poolgas ja härra Ants Tael. Võin märkida, et miski pole ununenud, nende õpetajate tantsukool on elus! Hästi tantsijaid oli palju. Ootamatult tuli lavale külalisesineja - abilinnapea härra Sarapuu. Ta oli otsustanud esineda kahe lauluga ja juba kõlaski „Oo, millal saaksin, ma mustlasena, küll mööda ilma, nüüd rännata...“. Hääl oli võimas, rahvas tantsis ja küllap laulis abilinnapea end igapäeva töörutiinist vabaks - jõulueelsesse maailma rändama...
Vaheajal ootas kohaletulnuid fuajees kohv, tee, kringel ja magus jõulunaps. Kõikjal olid lauakesed, mille ümber kogunesid rõõmsad seltskonnad. Mõned inimesed tulid alles, teised läksid, eks igaühel omad kohustused. Aga õhkkond oli rõõmus ja rahulolev.
Jõuluaeg on koosolemiste aeg, üksteisest hoolimise aeg - kokku tulla-koos olla! See on tähtis. Siinkohal kummardus korraldajatele! Kohe-kohe jõuab väärikate kätte ka andmise aeg. Jõulutoidud, kingitused noorematele- küpsetamine, keetmine, kudumine. Kõigega saame hakkama, jõulurõõmu lastele ja lastelastele, koerale, kassile, linnukesele akna taga. Kõigile, kes seda vajavad Sinult, meilt! Aga ei tohi unustada ka iseennast - patareid tuleb ju aeg-ajalt uuesti laadida! Ja jõuluaeg pakub selleks häid võimalusi: orelikontserdid, suurepärased jõuluprogrammid kirikutes, kaunis koorilaul, jumalasõna, et lõpuks võiksid kodus rahulikult istuda- väsinud pihud süles puhkamas ja mõelda mõnele kaunile luulereale, nagu näiteks: „...las hinges heliseda jõulukellad ja nendest rõõmu tõusku taevavõlvini...“ (H. Talvik) või
„Sa südames nüüd pane
Kõik küünlad põlema
Ja ehi oma hinge
Nüüd taevarahuga“
(Anna Haava).
